Võid sattuda olukorda, kui tööle kandideerides testib tööandja sinu isikuomadusi. Sel juhul võid enda ärevust vähendada teadmisega, et isiksusetestid ei anna täielikku ülevaadet sellest, kes oled, ja pelgalt selle põhjal vaevalt keegi sind töökohast ilma jätab.

Miks võiksid kasutada seda vahendit?
Isiksusetestid on pigem analüüsi toetamiseks ja nende kaudu võid leida selle, mida on vaja edasi arendada. Nad annavad esmased tulemused, millega põhjalikumalt edasi tegelda. Testid ei anna ammendavat vastust, milline oled. Samuti on testide täitmisel mitmeid tegureid, mis võivad tulemusi mõjutada.

Kuidas kasutada?
Testides on väited sinu isiksuseomaduste ja nende võimaliku kasutamise kohta. Vali iga väite juures sobiv variant, enamasti esmase tunde järgi, pikemalt analüüsimata, kaalumata eri valikute plusse ja miinuseid.

Millisel juhul võiksid kasutada just seda vahendit?
Konkreetsete iseloomujoonte, isiksuseomaduste analüüsimiseks.

Mis võib mõjutada testi tulemusi? 
Testimise puhul pead arvestama, et testi tulemusi ei tohiks võtta kui diagnoosi. Testid on pigem analüüsi toetamiseks ja nende kaudu võid leida selle, mida on vaja edasi arendada.

Enesekindluse testiga saad teada, kas ja kui enesekindel oled ning mis on sinu puhul enesekindluse võtmesõnad.

Selle testi idee on alguse saanud Šveitsi psühhiaatrilt, psühhoterapeudilt ja psühholoogilt Carl Gustav Jungilt (1875–1961). Ta jagas inimesed erinevatesse isiksuse tüüpidesse. Testi täites saad teada, milline on sinu isiksuse tüüp.