Ettevalmistused. Aasta tagasi oli HUPSi töökeskkond kolm kuud mitmekeelne. Meie kollektiivi täiendas Maria Luigia Silvestri – vabatahtlik Itaaliast. Lugu sai alguse HUPSi avamispäevadel, kui Hannes Sildnik ja Alo Raieste tutvustasid Hiiumaa noortele Eurodeski võimalusi. Hannes andiski mõtte vabatahtlikust välismaalasest. Augustis algas meil kirjavahetus noore itaalia naise Mariaga. Selgus, et lubatud noorsootöötaja on biomeditsiini insener (!).

Saabumine. Ühel vihmasel septembripäeval ta saabuski. Hannes tervitas teda Tallinna lennujaamas ja pani Hiiumaa lennukile. Saarel juhatasime reisist väsinud ja vastuvõtvast ilmast veidi pahura neiu tema uude korterisse. Järgmisel hommikul läksin ta juurest läbi, jalutasime koos töö juurde, teel tutvusime ka toidupoega. Seda trajektoori läbis ta kolm järgnevat kuud päevast päeva, peaaegu kõrvalekalleteta – kindel ja turvaline!

Keeleõpe.
Tutvumispäeva töökoosoleku tegime ingliskeelse. Edaspidi andsime üldpildi inglise keeles, üksikasjaliselt arutasime juba isekeskis – tõlgeteks lihtsalt ei olnud aega. Kui algul oli lootus, et laiendame oma sõnavara, siis peagi selgus, et lihtsam on rääkida olemasolevat sõnavara ja kehakeelt kasutades.

Abivägi.
Meid toetasid kõik koolid ja noortega tegelevad inimesed Hiiumaal, appi tulid ka saarlased ja läänlased. Erinevaid kogemusi said nii vabatahtlik, noored kui kogukond tervikuna.

Esineja.
Koolides rääkis Maria vabatahtlikuks saamisest, Itaalia kultuurist, kommetest, koolisüsteemist, noorte tegemistest ja oma tähelepanekutest Eesti elu kohta. Maria on rõõmsameelne, laia silmaringiga, oma arvamusega erinevaist asjust. Õpilaste ütlusi: „Hästi sõbralik. Alati koolimaja peal ütleb ciao ja naeratab. Tore, et meile selline uus ja huvitav inimene tuli.“

Õpetaja.
Maria õpetas soovijatele itaalia keelt. Selle võimalusega olid rahul nii ta ise kui õpilasedki. Nii gümnaasiuminoored kui täiskasvanud olid särava Maria õpetusstiiliga väga rahul.

Asjataja.
Keelebarjääri tõttu oli talle sobivaid igapäevaseid tööülesandeid raske anda. Initsiatiiv ja loovus olid biomeditsiini inseneril väiksemad, kui noorsootöötajalt oodatakse. Töökultuurgi erines meie omast tunduvalt – ta soovis teha kõike kärmelt ja pealiskaudselt. Tõdesime, et vabatahtliku juhendamine võtab topelt aega ja mõned tööd pidime ise ümbergi tegema.

Avatus
. Vabatahtlikuks tulija ei pruugi alati olla uuele avatud, nii nagu seda arvata võiks. Näiteks ei julgenud Maria proovida võõraid toite ega väljas käia. Meie looduse näitamiseks pidime kavaluse appi võtma – andsime talle ülesande minna matkale ja sellest pilte teha. Pärast oli märgade kummikutega itaallane küll väga rahul!

Lahkumine
. Maria pakkis kohvreid, meie tegime pizzat, kondiitrid tegid torti, kodunduse noormehed valmistasid itaalia küpsetisi ja muusikakooli orkester viimistles Vivaldit. Rahvast kogunes palju ja pidu oli tore. Maria võttis kaasa albumitäie pilte – inimesi, kohti ja hetki Eestist. Meie saime tema kaudu kogemuse võrra rikkamaks.

Hiiumaa Teavitamis- ja Nõustamiskeskuse (HUPS) tüdrukud