Kuidas saab inimene oma karjääri edendamise kasuks pöörata juhuslikud sündmused enda elus?

Pedagoogika ja psühholoogia professor John D. Krumboltz (Stanfordi Ülikool, USA) pidas sügisesel Rahvusvahelise Õppe- ja Kutsenõustamise Assotsiatsiooni (IAEVG) konverentsil Bernis loengu Happenstance-teooria kohta.

Happenstance = ingl.k. happen – juhtuma + ingl.k. stance – asend, seis, seisukoht

Mõelge tagasi oma karjääri peale! Kõik ei ole ilmselt läinud täiesti plaanide kohaselt? Võibolla on teile ette sattunud ootamatuid võimalusi, pakkumised ja inimesed on mõjutanud asjade kulgu? Kuidas te nendes olukordades reageerisite? Professor Krumboltz esitab retoorilisi küsimusi ja järeldab, et happenstance mõjutab tõepoolest kõikide inimeste elukäiku. Aga see ei ole veel kõik. Inimene on võimeline ise looma soodsat pinnast teatud tüüpi ootamatuste tekkimiseks, samuti võib inimene õppida ootamatult esile kerkinud võimalusi paremini ära kasutama.

Kelleks sa tahad saada, kui suureks kasvad?
Traditsioonilise nõustamise puhul on ikka oluliseks peetud, et kliendid püstitaksid omale eesmärke ja koostaksid plaane, kuidas neid eesmärke saavutada. Selliste olukordade eest hoidumist, mis võiksid nende plaanide realiseerimist ohustada, on käsitletud peamise eeldusena edu saavutamisel: “Tee oma valikud, lõpeta alustatud haridustee, ära kaldu oma eesmärgist kõrvale” – tuttav refrään, mida läbi aegade on ikka nõuandena välja öeldud. Selline nõuanne ei ole aga kooskõlas selle reaalse maailmaga, kus inimesed elavad, rõhutab Krumboltz. Selle asemel vajame me tegelikult teooriat, mis võtab arvesse reaalsuse ehk selle, et juhuslikud sündmused mõjutavad väga oluliselt meie eluteed. Enamgi veel – selliseid sündmusi saab omakorda mõjutada. Küsimus, mille nõustaja püstitama peaks, ei ole seega “Kelleks sa tahad saada, kui suureks kasvad”, vaid pigem “Mida oleks praegusel hetkel sinu arvates hea ja kasulik teha?”

Happenstance
Krumboltz, üks Happenstance-teooria loojaid, usub, et fookus tuleks suunata ootamatute sündmuste kaugemaleulatuva mõju käsitlemisele. Ta nendib, et meie tegevus paneb meid sageli situatsioonidesse, kus me oleme vastuvõtlikud ja avatud teatud tüüpi juhustele. Võibolla liigume me sotsiaalsetes ringkondades, mis suurendab võimalusi kohata teatud tüüpi inimesi? Võibolla teevad meie soovid ja huvid meid vastuvõtlikuks just teatud tüüpi informatsioonile? Võibolla satume me tänu millelegi, mida ütleme, mõnda asjaosaliste ringi, kus liigub teavet, mida laiemale üldsusele ei edastata? Karjäärinõustaja peaks aitama oma kliendil ära tunda tema elukäiku mõjutanud juhuslikke sündmusi ning motiveerima teda neist situatsioonidest õppima. Kas võis olla, et inimene tegi ise midagi, mis antud ootamatu sündmuse tema elus esile kutsus või mis mõjutas selle lõpptulemust?

Intervjueerimistehnikad
Et analüüsida juhuslike sündmustega kaasnevaid olukordi, võib nõustaja esitada järgmised küsimused:
- Mille põhjal said teised inimesed teada sinu huvidest, teadmistest ja oskustest?
- Mis liiki teadmisi, oskusi ja suhtumist sa üles näitasid?
- Kuidas sattusid sa kokku antud sündmuse võtmeisikutega?
- Kuidas see juhuslik sündmus sind mõjutas?
- Mida sa tegid, et olukorda enda jaoks ära kasutada?
Kui juhtum on läbi analüüsitud, sõltub kõik juba sellest, kuidas leida lähenemine, mis aitaks inimesel ka edaspidi ette tulevatest juhuslikest sündmustest maksimaalset kasu lõigata.

Uus raamat tulekul
2004. aasta alguses on Krumboltz ja Levin kavandanud välja anda uue raamatu happenstance’ist ja selle mõjust meie elu- ja töökäigule.
Krumboltz ja Levin (2004) “Õnn ei ole juhuslik: kuidas kasutada maksimaalselt ära happenstance’i oma elu- ja karjääriteel.” Atascadero, CA: Impact Publisher

“On hea visandada oma elu jaoks plaan, kuid tark on seda teha hariliku pliiatsiga ja hoida kustukumm käepärast.” Adam Marchnick