Terviseameti värske ülevaade kutsehaigustest näitab, et kõige suurema löögi all on kutsehaiguste mõttes käed. Samuti on teada, mis elukutsete esindajad keskmisest tõenäolisemalt kutsehaiguse saavad ja kui vanalt.

Kutsehaigetel olid füsioloogiliste ohutegurite poolt enim mõjutatud kehapiirkonnaks käed (51,1%), kirjutab terviseamet.Silma torkab, et eriti palju on diagnoositud karpaalkanali sündroomi, mis on neuroloogiline haigus, kuid mida ravivad ka ortopeedid. Selle haiguse puhul kipuvad käed öösiti ära surema ja hiljem ka päevasel ajal valutama.

Ametitest saab siin välja tuua traktorist, klienditeenindaja, juuksur, pakkija, kokk, operaator, bussijuht, raietööline, kondiiter. Ametid, mille puhul olid mõjutatud nii käed kui õlavööde (31,9%): operaator, keevitaja, tisler, puidutööline, õmbleja, liinitööline.

Lihasluukonna- ja sidekoehaigused on peamised esmase püsiva töövõimetuse põhjustajad – 2014. aastal diagnoositi meestel ja naistel kokku 3127 (meestel 1348, naistel 1779) lihasluukonna- ja sidekoehaigust.

Keemilised ohutegurid ja hingamisteid ärritavad ained põhjustasid naistel sagedamini kutsehaigestumist kui meestel. Hingamisteid ärritavad ained põhjustasid kutsehaigestumise neljal naisel ja ühel mehel.

Terviseamet avaldas märtsi alguses kutsehaigestumise aruande 2014. aastal. Nii nagu varasematel aastatel, diagnoosisid töötervishoiuarstid kutsehaigestumise sagedamini naistel – kutsehaigetest 68% olid naised (n=38) ja 32% mehed (n=18). Meeste keskmine vanus oli 55,7 eluaastat, naistel 53,9 eluaastat. Kutsehaigestunu keskmine vanus oli 54,5 eluaastat. Neli kutsehaiget oli 30ndates eluaastates.

Töötervishoiuarstid diagnoosisid 56 isikul kokku 187 kutsehaigust, millest närvisüsteemihaigused moodustasid
13,3%, kõrva- ja nibujätkehaigused 2,7%, vereringeelundite haigused 2,7%, hingamiselundite haigused 2,7%, naha- ja nahaaluskoe haigused 1,6%, lihasluukonna- ja sidekoehaigused 74,3%, välispõhjuste toime tagajärjed 2,7%.

 

Allikas: 02.03.2016 Tervise uudised