Oskusi oma elu teadlikult juhtida vajavad tänapäeval kõik inimesed. Õpingute või tööeluga seotud olulisi valikuid teha ja otsuseid langetada pole vaja mitte üksnes üleminekuetappidel (näiteks ühelt haridusastmelt teisele, erialaõpingutelt tööturule minnes), vaid terve elu.

2011. aastal Eestis korraldatud üleriigilise karjääriteenuste valdkonna uuringu tulemused näitavad muu hulgas, et suur osa inimestest ei tegele teadlikult ega järjepidevalt oma karjääri planeerimisega. Uuringu tulemustele tuginedes on karjääriteenuste areng nüüd kogumas järjest uut hoogu, et toetada tõhusamalt valikuvalmiduse kujundamist ja järelikult vähendada vajadust tegelda tagajärgedega – see tähendaks, et tulevikus on vähem tööturul keerukasse olukorda sattunuid, kelle ettevalmistus on olnud ebapiisav või kes on haridusteelt ja tööturult kõrvale jäänud. Uuringu tulemused kinnitavad veel, et tublisti rohkem rõhku on vaja panna karjääri planeerimise oskuste kujundamisele kutseõpingute käigus.

Kutseõppe riiklike õppekavade ajakohastamine on kestnud Eestis juba mõnda aega. Uuendustega nähakse muu hulgas ette, et õpiväljundi „õpilane mõistab oma vastutust teadlike otsuste langetamisel elukestvas karjääriplaneerimise protsessis” saavutamist toetatakse üldõpingute kaudu. See tähendab, et karjääri juhtimise teema muutub kutseõpingute loomulikuks osaks. Karjääri planeerimise oskuste arendamisel kutseõpingute raames on rõhk eneseanalüüsil, sellel, kuidas omandatud kutseoskustele tööturul iseseisvalt parim rakendus leida ning teadlikult järjepideva enesetäiendamisega oma kvalifikatsiooni hoida ja parandada, aga sama palju tähelepanu pööratakse pere- ja tööelu ühitamisele, tervise väärtustamisele jne. Kuidas kavandada karjääriõpe tõhusalt ja tulemuslikult tervikliku õppeprotsessi osana, milliseid meetodeid kasutada, kuidas ja mille alusel hinnata pädevuse saavutamist ja ka taset – neile küsimustele otsivad praegu vastuseid karjääriõppe arendustegevusele keskendunud katsekoolid. Arendustegevust koordineerib SA Innove karjääri- ja nõustamisteenuste arenduskeskus.

Ka paljud teised kutseõppeasutused on näidanud üles märkimisväärset algatusvõimet, olles käivitanud ja ellu viinud terve hulga projekte, et tagada õpetajate asjakohane ettevalmistus jne. Hulk Eesti kutseõppeasutusi on juba leidnud või otsivad veel võimalusi, et lisada karjääriõpetus valikmoodulina õppekavasse. Koolide endi võimalusi täiendavad omalt poolt piirkondlikud noorte teavitamise ja nõustamise keskused. Et karjääriteenuste osutajate arv on Eestis praegu kriitiliselt väike, suudavad keskused karjäärinõustamis- ja infovahendamisteenust osutada peamiselt koolilõpetajatele. Eelmiste aastate statistika näitab, et kutsekoolide lõpetajatest on neid teenuseid kasutanud 4%.

Kutseharidust omandab Eestis järjest enam täiskasvanud inimesi. See on väga positiivne suundumus, arvestades, et ligi kolmandikul elanikest puudub praegu ameti- või kutsealane väljaõpe. Siinjuures on asjakohane rõhutada, et suurel osal täiskasvanutest ei ole varasemate õpingute käigus karjääriõppega kokkupuudet olnud ja vägagi tõenäoliselt ei mõista nad piisavalt karjääri planeerimise olemust, ei ole teadvustanud selle tähtsust ega ka arendanud endas sellealaseid oskusi.

Kokkuvõtteks võib öelda, et kutseõppeasutused muutuvad järjest enam õppekeskkonnaks, kus peale kutseoskuste omandamise saab ka suurt tuge muude eluliste toimetulekuoskuste arendamiseks, ja seda kõike pakutakse üha suuremale hulgale inimestele.

Mare Lehtsalu, SA Innove karjääri- ja nõustamisteenuste arenduskeskuse karjääriõppe juhtivspetsialist