1980ndatel hakkasid karjääriteenuste säästlikuma pakkumise eesmärgil mitmed autorid rääkima diferentseeritud teenuse pakkumise mudelist, mille mõte on pakkuda sobivat abi õigele inimesele, toetades teda vajalikul määral võimalikult väikeste kuludega. Tuntuim on James P. Sampsoni teemakäsitlus, mis on aluseks olnud ka Eesti karjääriteenuste süsteemi väljatöötamisel.

Diferentseeritud karjääriinfo vahendamise mudelist lähtudes võib karjääriinfot vahendada kolmel tasandil – need on eneseabi, töötajatugi või juhtumipõhine teenus. Selle mudeli kohaselt tuleb esmalt hinnata kliendi karjääriotsuste tegemise valmidust, misjärel on võimalik pakkuda talle sobival tasemel kvaliteetset teenust.

Infospetsialistide baaskoolituse praktilises osas pöörati suurt tähelepanu kliendi karjääriotsuse tegemise valmiduse mõõtmisele – milliste küsimustega määrata kliendi sisemist valmisolekut teha karjääriotsust. Otsustusprotsessi sisu ja kulgu on lihtsam mõista teatud mudelitele toetudes. Karjääriprobleemide lahendamisel ja otsuste tegemisel leiab sageli kasutamist kognitiivne infotöötlemise mudel (CIP mudel), mille kaks põhiideed on infotöötluspüramiid ja CASVE mudel.

CIP (ingl Cognitive Information Processing) mudel kirjeldab karjäärivaliku olemust ja protsessi, käsitledes probleemi teadvustamise, otsuse tegemise ja elluviimise faasi. Mudelis käsitatakse probleemi lahknevusena inimese tegeliku ja soovitava seisundi vahel, seega - probleem ei pruugi olla ilmtingimata negatiivne (nt üleminekufaasis noorel on kaks või enam huvidele ja oskustele vastavat edasiõppimise võimalust).

CASVE (ingl Communication, Analysis, Synthesis, Valuing, Execution – kommunikatsioon, analüüs, süntees, väärtuse hindamine, elluviimine) mudel, mis on karjääri kavandamise ja elukutsevaliku protsessi hetkeseisu määratlemise aluseks, sai koolitusel praktilise väljundi – etappidena kirjeldati spetsialisti ja kliendi vahelist suhtlust. Igas etapis sõnastati olukorra analüüs, eesmärgiotsing ja sobivad lahendusstrateegiad.

 Joonis: Otsustusprotsess CASVE mudeli järgi

Mudelite abil saab paindlikult ja süsteemselt kirjeldada samme, mida inimesed põhjalike muudatuste analüüsimisel teevad. Võib tunduda, et nimetatud mudeleid ei peakski õppima, sest inimesed tegelikult tunnevad neid juba põhimõtteliselt. Need on teatud loomuomased probleemilahendusmudelid, mille loogika põhineb inimteadvusel. Seetõttu toimivad need hästi ka eri kultuurides. Et karjäärispetsialistid ei peaks jääma lootma sisetunnetusel põhinevatele lahenduskäikudele ja meetoditele, ongi välja töötatud konkreetseid etappe ja lahendusteni viivaid protsesse kirjeldatavad mudelid.

Jõudu mõtestatud ja indiviidikeskses klienditöös, mis seisneb protsessi sihipärases läbimõtlemises, eesmärkide põhjendatud valikutes ja kokkulepetes ning lõpliku tegevuskava täpsustamises!
 
* Karjääriinfo baaskoolitus kevadel 2013. Korraldajad Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool. Koolitusel osaleb 32 karjääriinfo spetsialisti Rajaleidja keskusest, Eesti Töötukassast ja kõrgkoolide karjäärikeskustest. Koolitus toimub Euroopa Sotsiaalfondi rahastatud programmi „Karjääriteenuste süsteemi arendamine” raames.
 

  Ave Szymanel, SA Innove karjääriinfo valdkonna juht