Sirje Pree
psühholoog-nõustaja
Kuressaare Ametikooli vanemõpetaja

Oskus toob leiva lauale, tahtmine naeru palgele.

Muutused kutsehariduses on kaasa toonud muutusi ka karjäärinõustamises. Ühelt poolt tingib seda ootus, et ka kutsehariduskeskus pakuks karjäärinõustamisteenust, teiselt poolt üha tugevnev surve tööandjatelt ja riigilt kutsehariduse väljundi kvaliteedile ja kvantiteedile.

Erinevad vajadused ja eesmärgid
Kutsehariduses õpivad erinevad sihtrühmad: põhikooli lõpetajad, keskharidusega noored (kas üld- või kutsekeskharidusega), pooliku või katkendliku haridusteega noored (õpipoisi meetodil), kogemustega täiskasvanud (ümber- või täiendõppes). Õppijate vanus küünib 15 – 65 aastani, õppeaja pikkus kuudest kuni 3,5 aastani.

Nõustamistegevuse eesmärk kutseõppeasutuses erineb tavalise teavitamis- ja nõustamiskeskuse omast. Sellest tulenevad ka selle rakendamise põhimõtete ja –võtete erinevused. Järgnevalt ongi toodud väike ülevaade arusaamadest ja mudelitest, mis on välja kujunenud erinevate projektide (CHOISE, AGETT jne.) ning erinevate valdkonnaga seotud inimeste diskussioonide ja praktiliste kogemuste/katsetamiste tulemusel Kuressaare Ametikoolis.

Mida peaks teadma ja oskama?
Kutsehariduse eesmärk on toota tööturul hästi toime tulevaid kaasaegsete erialaste oskuste ja hoiakutega töötajaid. Tööturul edukat toimetulekut toetavateks oskusteks on Ametikooli šoti partnerite kogemuste põhjal:

Enesehindamine ehk oskus leida ja tööandjale tõestada ning välja pakkuda oma tugevaid külgi
Vabu töökohti puudutava info leidmine ja kasutamine
CV ja kaaskirjade koostamine ning saatmine, taotluste ja avalduste nõuetekohane täitmine
Tööandjate ja töövahendajatega suhtlemine telefoni ja/või interneti teel
Tööintervjuu tehnikate valdamine
Lisaks läheb tööotsijal sageli vaja informatsiooni erinevate nõustamisallikate, kasulike aadresside, eraettevõtluse alustamise jms kohta. Kutseõppeasutuses lisanduvad nende oskuste/teadmiste andmisele veel ka õppurite leidmise, nende õppimisprotsessis hoidmise (sh motiveerimise) ja nende tööellu suunamisega seotud tegevused.

Nõustamissüsteemi eripärad
Kutsehariduskeskuse karjäärialane nõustamine peaks seega hõlmama:

  • Informeerimist ja nõustamist enne õppima asumist
  • Toetamist, nõustamist, informeerimist ja õpetamist (treenimist) õppimise ajal
  • Nõustamist, informeerimist ja juhendamist õppimise lõpul
  • Informatsiooni kogumist lõpetajatelt, katkestajatelt ja tööandjatelt

Eelnevast lähtudes on nõustamistegevustesse kasulik kaasata erinevaid kutsehariduskeskuses töötavaid inimesi – sh infotöötajaid, rühmajuhendajaid, huvijuhte, õppealajuhatajaid, õppetöö organiseerijaid, allüksuste juhte, koolipsühholooge, sotsiaaltöötajaid jt.

Arengud Kuressaare Ametikoolis
Kuressaare Ametikoolis on kutseõppeasutusele sobiva nõustamissüsteemi väljaarendamiseks alustatud järgmiste tegevustega:

Võtmeisikutega ühise arusaamise kujundamiseks erinevate diskussioonide ja nõupidamiste läbiviimine
Personali, sh rühmajuhendajate, infotöötajate, õpilaskodude töötajate jt, koolitamine, kus käsitletakse ka selliste tugifunktsioonide rolli nagu vastuvõtuintervjuud ja arenguvestlused, samuti noorte probleemilahendamisoskuste ja terviksüsteemis oma koha leidmise arendamine
Kooli töötajatele tugivõrgustiku loomine
Eriti oluliseks oleme pidanud kooli töötajaskonna hoiakute kujundamist ja mõistmist, et karjääriteenuste osutamine kutseõppeasutuses kergendab lõppkokkuvõttes kõigi õpetajate igapäevast tööd. Sisulisi muutusi sellesse tugiteenusesse on viimasel aastal toonud Euroopa Liiduga seonduv (nt tööle või õppima siirdumine) ja õppetoetuste saamise võimaluste tutvustamine. Näiteks on õpilastel suurenenud huvi ennast õppimise ajal proovile panna välismaal töötades.

Kuidas siis saavutada süsteemne nõustamistegevus kutseõppeasutuses?
Ühelt poolt eeldab see lisaks kooli juhtkonna huvile ka kõigi töötajate tõsist motiveerimist, kummutamaks vastuargumente stiilis “miks mulle see lisatöö, ega ma mingi psühholoog ole!” Teiselt poolt tuleb töötajaid ka koolitada, võimaldades neil omandada algseid nõustamisOSKUSI, aktiivse kuulamise ja intervjuutehnikaid ning arenguvestluste läbiviimise meetodeid.

Kui on silmad, mis näevad ja mõistus, mis mõtleb, küll siis keha järele tuleb.