Mare Lehtsalu
ESF Karjääriteenuste projekti juht

Viimastel aastatel on Karjäärinõustamise Teabekeskuse suundumuseks rahvusvahelisel tasandil info vahendamise kõrval järjest enam tegeleda ka karjääriteenuste siseriikliku arendamisega. Käivitatud on vastavasisuline 3aastane projekt Karjääriteenuste süsteemi arendamine Eesti Vabariigis, mille rahastamist EL Struktuurifondidest toetab ka Haridus- ja Teadusministeerium.

Projekti üldeesmärgiks on parendada karjääriteenuste kvaliteeti, soodustades seeläbi ühiskonna liikmete osalemist elukestvas õppes ja nende konkurentsivõime tõusu.

Karjääriteenuste areng Eestis
Lähiminevikus toimunud riigikorra muutuse ja sellega kaasnenud turumajandusliku tööturu tekke tingimustes vajati karjäärinõustamist ennekõike uue olukorra selgitamiseks ja toimetulekuks hädavajaliku tegevuse – karjääriplaneerimise – juhendamiseks. Tänaseks on rõhuasetused muutnud: üha enam mõistetakse, et tööturu pidevate muutustega kohandumine on ja jääbki elu lahutamatuks osaks ning karjääri teadlik planeerimine on vältimatult vajalik. Karjääriplaneerimist ei saa keegi selgeks üksnes nõustamisintervjuu käigus, vajalikud teadmised ja oskused on vaja omandada õppides.

Karjääriteenuste projekti tegevused lähtuvad otseselt eeltoodud arusaamast, mistõttu põhirõhk teenuste arendamise juures on just karjääriõppe edendamisel ehk teisisõnu tegutsetakse karjääriplaneerimiseks vajalike teadmiste ja oskuste andmise toetamisega.

Käivitumas on uuring
Üheks esimeseks ülesandeks projektis on kaardistada karjääriteenuste hetkeolukord Eestis – teenuse levik, kättesaadavus, nii teenuse kasutajate kui osutajate suhtumine. Veel käesoleva aasta lõpus käivitab Teabekeskuse tellimusel uuringufirma EMOR üleriigilise karjääriteenuste valdkonna uuringu. Uuring peaks välja tooma karjääriplaneerimist toetavate teenuste tänased nõrkused ja tugevused ning seeläbi andma lähteinfo süsteemi edasiarendamiseks. Seda nii organisatsioonilise ja korraldusliku külje täiustamiseks kui ka nende meetmete väljatöötamiseks, mis puudutavad teenuste sisu ning kindlustavad nende kättesaadavuse ja kasutajate rahulolu. Lisaks sellele on uuring aluseks karjääriteenuste seiresüsteemi käivitamisele, mis peaks võimaldama muutuste jälgimise ja põhinäitajate võrreldavuse Eestile lähedaste EL maadega.

Spetsialistide koolitus 3 ülikooli koostöös
Eestis on karjääriplaneerimist toetavaid teenuseid osutavad spetsialistid aastaid töötanud küllaltki keerulistes oludes. Karjäärinõustamissüsteemi arendamist on nimetanud prioriteediks nii poliitikud, haridusametnikud kui ka reaalsed kasusaajad – tööandjad. Ometi on süsteemi arendamisele suunatud tegevused riigis olnud valdavalt juhuslikku laadi. Tänasel päeval ei ole võimalik üheski riigi kõrgkoolis õppida karjääriteenuseid osutavaks spetsialistiks. Lühikesi täienduskoolituse võimalusi koolitusturul on küll olnud, kuid sellest ei piisa tõhusaks igapäevatööks nõustajana.

Projekti raames koolitust planeerides olime ambitsioonikamad kui varem. Põhjus on lihtne: karjääriteenuseid osutavad spetsialistid, kes toetavad inimesi sedavõrd tähtsas küsimuses nagu nende elutee kavandamine, peavad ise olema väga laia silmaringiga ning ennekõike tundma hästi seda keskkonda, milles toimetulekut nad toetavad. Tänaseks on alanud karjääriteenuste spetsialistide koolitus, mille aluseks on kolme Eesti avalik-õigusliku ülikooli - TLÜ, TTÜ, TÜ - ühine õppekava ja lektoriteks karjääriteenuste osutamise mõttes oluliste valdkondade parimad asjatundjad.

Koolituse keskmes on sotsioloogilise kujutluse arendamine. Grupis on 21 õpetajat ning 30 karjäärinõustajat ja karjääriinfo spetsialisti. Koolituse mahuks on 6 AP. Pärast esimest katsetust projekti raames täiendatakse vajadusel õppekava ja seejärel on ülikoolid valmis koolitust pakkuma kõigile asjast huvitatule.

Loomisel on karjääriõppe näidismaterjalid
Hoolimata sellest, et Tööalane karjäär ja selle kujundamine on läbiva teemana kohustuslik osa RÕK-s, pole õpetus käivitunud kõigis Eestimaa koolides tasemel, mis kindlustaks õppuritele vajalikud teadmised ja oskused karjääriplaneerimiseks. Põhjuseks on nii vastava õpetajate täienduskoolituse kui ainest tervikpildi puudumine.

Nimetatud põhjused on ajendanud meid projekti raames välja töötama karjääriõppe näidisainekava ja vastavaid õppe- ning juhendmaterjale. Lisaks soovime ühes 21 pilootkooliga välja töötada karjääriõppe korralduse näidistegevuskava, mis aitaks koolidel planeerida ja läbi viia erinevaid tegevusi, jaotada rolle õppeasutuse sees jne. Pilootkoolide rolliks projektis on olla eelnimetatu katsetajaks karjääriõppe integreerimisel õppeprotsessi.

Loodame, et projekti raames väljatöötatud materjalid ja saadud kogemused on väärt seda, et neid hiljem vahendada kõigile Eestimaa koolidele. Materjalid ja lisainfo nende kohta on plaanis teha kõigile tasuta kättesaadavaks veebi vahendusel.

Jooksvat infot projekti edenemise kohta leiab Teabekeskuse kodulehe ESF alateema alt.