Kui sõita Tartust Riiga, läbib maantee mitmeid linnu ning kümneid külasid ja alevikke. Nende sekka kuulub ka Valgamaal Puka teeristis asuv Plika küla. Võib julgelt väita, et piisaks sellest, kui seal puuduks teeservalt kohanimeviit, ja valdav osa möödasõitjaist ei saaks kunagi teada selle kelmika nimega paigakese olemasolust Eesti kaardil.


Toivo Ärtis, huvialajuht ja karjäärikoordinaator Kambja Põhikoolis

Ilmestagu see meelevaldne, kuid samas meeleolukas näide tõika, et iga teeline vajab viitasid, et tema liikumine kulgeks teadlikult ja kasutoovalt.

Ka iga noore inimese kooliaeg – aabitsatarkusest ameti- või ülikooliteadmisteni – on ju sisuliselt teelolek. Et koolipõlve ristteedel ja pöördepunktides ei tehtaks otsustusi vaid umbkaudu ja omaenesetarkusest lähtudes, on inimressurssi väärtustavate ja vääristavate riikide haridussüsteemis juba aastakümneid hoogu antud mitmekülgsele karjääriõppele.
 

Soovides kujundada karjääriõppest ka Eestis kooliteelistele hüva teeviita, alustas Sihtasutus Innove 2005. aasta sügisel ulatuslikku projekti Karjääriteenuste süsteemi arendamine Eesti Vabariigis. Ühe ettevõtmisena kutsus Innove oma tiiva alla ka trobikonna põhikoolide, gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste esindajaid, et tuua katsekoolidesse karjääriõpe selle tänapäevases tähenduses.

Innovega koostööd tegevad kooliinimesed ristiti täiendava ametinimetusega – nendest said karjäärikoordinaatorid. Kui maakeeli selgitada, siis karjäärikoordinaator tegutseb selle nimel, et karjääriõpe tema õppeasutuses idaneks ja edeneks – ta on algataja, virgutaja ja nõuandja. Et karjäärikoordinaatorid end selles „aednikutöös“ kindlalt tunneksid, korraldas Innove neile suurepärase täiendõppekoolituse. Oma kooli karjääriõppe tegevuskava koostamisel said karjäärikoordinaatorid lähtuda Innove spetsialistide poolt antud metoodilistest soovitustest.

Kambja kooli karjäärikoordinaatorina on mul rõõm tõdeda, et kolleegid võtsid karjäärikasvatuse virgutamise ettepanekut tõsiselt. Kogu õppeaasta vältel oli näha, kuidas riburada said teoks klassijuhatajate ja aineõpetajate toredad algatused – õppekäigud, kohtumised, temaatilised tunnid. Õpetajad väärivad tunnustust sellegi eest, et nad oskavad sobitada karjäärikasvatust väga „ootamatutesse“ olukordadesse – Kundas teatrifestivalil võistelnud klass külastas ka kohalikku tsemendimuuseumi, et tutvuda selle ehitusmaterjali tootmisprotsessiga; Otepää seiklusparki teel olnud klass „põikas“ nagu muuhulgas kohalikku piimatööstusesse, et saada aimu sealsest elust.

 


Joonistanud: Kathariina Erstu, Kambja Põhikool

Väga vilkalt tegutsesid huvialaringid – iga koolinädala jooksul toimus ligi 100 ringitundi. Õpilased arendasid oma andeid-võimeid kehakultuuris, kunstis, käsitöös ja muusikas, kuid ka males ja filmitegemises. Tüdrukute seas muutus üllatavalt populaarseks puidutöö. Küllap ammutavad õpilased huviringides elamusi või kogemusi, mis edasises elus võivad saada neile teeviidaks tulevikku.

Tubli koorma rammusat väetist sai Kambja kooli karjääriõppepõld ka tänu sellele, et valmis iga-aastase koolialmanahhi Tootsi Taskud järjekordne aruanne. Sel korral jõudis Tootsi Taskutesse väga huvipakkuv ja siiras kogum (eelkõige noorte) inimeste elule sisu andvatest tegevustest-harrastustest ja nende arendamise-kujundamise vormidest. Igal kirjutajal-kunstnikul oli võimalus esitleda lugejaile-vaatajaile tutvumiseks nii oma isikliku eluga seotud huvipakkuvaid episoode kui isikupärast mõttelendu.

Kolmeteistkümnes almanahh kujunes mõneti aegadeüleseks. Kõrvuti on avaldatud tekste nii 1924. aastal ilmunud käsikirjalisest kuukirjast Miilang kui mõõtmatus ilmavõrgus pulbitsevast rate.ee kultusportaalist. Miilangu lapsed ja rate.ee lapsed jäävad teineteisest kolme-nelja inimpõlve kaugusele, nende mõtte- ja väljenduslaad on väga erinevad, kuid ometi oli nii toona, kui on ka praegu lapsepõlvel sarnane sisu ja vorm – noor inimene avastab ennast erinevates tegevustes, kasvatab endale kainet pead ja tarka aru.

Nagu karjäärikasvatust edendavale koolile kohane, tellisime tänavuse almanahhi võtmeartikli Tee hea tööni Sotsiaalministeeriumi tööturu osakonna juhatajalt Thor-Sten Vertmannilt – meie kunagiselt kolleegilt. Artikkel oli väga tuumakas, mistõttu almanahhi esitluspäeval korraldasime kõigile õpilastele klassijuhatajate juhendamisel karjääritunni, et ühises arutelus leida tekstist väärt mõtteid ja teeviitu.

„Olen täiesti kindel, et rohkemat polegi eduks tarvis: enda, sealhulgas oma vigade, tundmist ning julgust siseneda tundmatutesse olukordadesse.“ – nõnda kõlas üks Thor-Sten Vertmanni soovitus, mida õpilased karjääritunni tagasisidelehel esile tõstsid. Eks seegi ole teeviit tulevikku.



Joonistanud: Miikal Palk, Kambja Põhikool