Ajavahemikul november 2005 kuni mai 2006 viis TNS Emor SA Innove tellimusel läbi karjääriteenuste süsteemi arendamise lähteuuringu. Uuring hõlmas nii teenuste kasutajaid (1200 Eesti 15-64aastast elanikku) ja teenuseosutajaid erinevatest asutustest (344 teenuseosutajat, kellest 208 olid üldhariduskoolide esindajad).


Esta Kaal, TNS Emor uuringusuuna juht


Karjääriõppe korraldus täna
Hetkel toimub karjääriõpe koolides peamiselt kooliastme lõpuklassides ning seda viivad läbi eelkõige klassijuhatajad ja aineõpetajad kas erinevate ainetundide või klassijuhatajatunni raames. Karjäärikoordinaator on ligikaudu 30% koolides ja ainult 24% koolidest kinnitas, et neil on olemas vastav aine- või õppekava. Lisaks sellele pakub enam kui 80% koolidest õppuritele võimalust saada oma võimetele hinnangut läbi arenguvestluste ning isiksuse või kutsesobivustestide, samuti vahendatakse infopäevi, korraldatakse infomesside külastamist jne.

Millisele pinnasele koolides pakutu langeb?
Nii lapsevanemad kui ka koolide esindajad on sama meelt, et kooli ülesandeks ei ole ainult aineõpetus, vaid laste laiem ettevalmistus elus toimetulemiseks tervikuna. Kool on lapsevanemate jaoks oma lapse elukutse või töövalikute tegemisel esmane infoallikas, samas on seda kasutanud ainult 15% lapsevanematest, kelle peres on 15-19aastane õppur. Ligikaudu 40% lapsevanematest väidab, et nad ei ole selles nõu ega abi vajanud ehk teisisõnu – usaldatakse oma teadmisi ja elukogemust.

Ka teised TNS Emori poolt läbiviidud Eesti inimeste väärtushinnangute uuringud kinnitavad, et ollakse orienteeritud ise hakkamasaamisele ning hariduse ja ameti väärtustamisele. Noored on valmis muutusteks ja arenguteks, kuid neile on iseloomulik vaadata vaid lühiajaliselt ettepoole.

Eesti väikeses ühiskonnas peetakse olulisteks elus toimetuleku garantiideks ka häid suhteid ja tutvusi ning materiaalset kindlustatust pakkuvat ametit. Riiklikele institutsioonidele ja nõustamissüsteemidele loodetakse vähe. Selline suhtumine toimib positiivselt seni, kuni eesmärgid ja valikud on realistlikud ning isiklikele võimetele ja tööturusituatsioonile vastavad. Paraku on just õppurite ja ka töötavate inimeste eesmärkide ja soovide realistlikkuses erinevate asutuste karjääriteenuste spetsialistide sõnul kõige suuremad käärid. Uuringus osalenud üldhariduskoolide esindajatest pidas näiteks enam kui 75% vajalikuks nii põhikooli kui gümnaasiumi tasemel õpilaste senisest põhjalikumat ettevalmistust tööturu olukorra, vajaduste ja tulevikuperspektiivide osas.

Kuhu pöördutakse abi ja nõu saamiseks?
Elanike, sh õppurite, vajadus karjääriteenuste järele on ilmne, kõige enam vajatakse infot tööturu võimaluste, õppurid ka edasiõppimisvõimaluste kohta. 25% karjääriteenuste potentsiaalsetest vajajatest ei pea aga seda teenust enda jaoks piisavalt kättesaadavaks ja 16% ei oska hinnangut anda. Karjääriteenuseid osutavate asutuste nimesid küll teatakse, kuid samas ei ole teadvustatud, et sealt võiks saada (või on saadud) reaalselt nõu ja abi. Alati tuleb ka arvestada, et pakutud info (nii sisus kui mahus) ei võrdu vastuvõetud infoga. Nii meenub ainult 34% praegu üldhariduskoolis õppivatest noortest (vanuses 15+ aastat), et nad on saanud karjääriplaneerimisalast teavet ainetundide raames või käinud infomesside ühiskülastustel (32%). Seda on ligi kolm korda vähem kui koolid nimetatud tegevusi osutavad!

Hetkel on noortele oma edasiste õppe-, elukutse- või töövalikute peamiseks infoallikaks kool ja http://www.rajaleidja.ee/web/ veebileht, kuid samavõrd ka tuttavad, pereliikmed või massimeedia poolt pakutu (vt joonis). Suur osa (40%) noortest väidab, et nad ei ole saanud mingit vastavasisulist infot, mille põhjuseks võib olla ka omapoolne passiivsus. Esmatähtis ongi jõuda just selle sihtrühmani ning teadvustada neile sellise info vajalikkus, kuivõrd just nende seas on suurem tõenäosus teha infopuuduses valesid ja läbimõtlemata valikuid.

Kuidas tegutseda tulemuslikumalt?
Uuringus osalenud koolide esindajad leidsid, et lisaks senisele praktikale (läbiv teema ja klassijuhatajatunnid) tuleks karjääriõppe tulemuslikumaks käsitlemiseks üldhariduskoolis tellida karjääriplaneerimisalast tuge lisaks ka väljastpoolt kooli või pakkuda seda vastava valikaine raames (vastavalt 54% ja 38% üldhariduskoolide esindajatest). Kutseõppeasutuste esindajad tõstavad esile vajadust eraldi kohustusliku aine sissetoomiseks (30% kutseõppeasutuste esindajatest). Kindlasti ei saa mööda vaadata ka teiste õppuritele tähtsate infoallikate teadlikkuse tõstmisest – olgu selleks siis vanemad või meediatekstide autorid.