Seniajani on Eestis domineerinud seisukoht, et kutsekoolide õppurid on juba valiku teinud (kutsevaliku) ega vaja täiendavat tuge karjääriplaneerimisel.
Tänasel päeval mõistetakse nii Eestis kui teistes riikides, kui oluline on, et kutseõppeasutuste õppuritel oleksid tingimused karjääriplaneerimisalaste oskuste kujundamiseks ja elukestvaks õppeks valmistumiseks.
Tänapäeval ei mõisteta karjäärina üksnes tööalast edukust, vaid elus edenemist kõigi elurollide kooskõlas.
Teisisõnu öeldes karjääriõpe on ettevalmistus eluks selle kõige laiemas tähenduses
Kutseõppeasutused on läbi aegade suurt rõhku pannud kutsealaste oskuste õpetamisele. Tänasel päeval ei piisa üksnes sellest elus hakkamasaamiseks. Ühiskonnas asetleidvad muutused sunnivad paratamatult korrigeerima ka kutseõppe sisu.
Valdav osa kutseõppe riiklikest õppekavadest sisaldavad teemat elukestev õpe.
Karjääriõpetuse valikmoodul kutseõppeasutusele (pdf)
Karjääriõpetuse valikkursus kutseõppeasutuses - Kutseõppeasutuse õpetajaraamat (pdf)
Karjääriõpetuse valikkursuse õpetajaraamatu puhul on tegemist näidismaterjaliga, mis koosneb karjääriõpetuse näidisainekavast, õpetaja juhenditest ja õpilaste töölehtedest.
Kutseõppeasutuste, antud juhul esmajoones põhikoolijärgse kutsekeskhariduse tasemele suunatud karjääriõpetuse valikkursuse õpetajaraamat on koostatud kooskõlas sama aine põhikooli (III kooliastme) ja gümnaasiumi karjääriõpetuse õpetajaraamatutega. Kõigil nimetatud tasemetel on aine raames käsitletavad peateemad valdavalt samad. Kutseõppeasutuse valikkursuse raames on karjääriplaani koostamise teema eraldi esitatud ja seda on võrreldes üldhariduskoolidega ka põhjalikumalt käsitletud. Erisus seisneb ka alateemade rõhuasetuses, käsitluse sügavuses või ulatuses. Kutseõppeasutuse karjääriõpetuse aines, võrreldes põhikooliga, eeldatakse õpilaste suuremat teadlikkust ja arvestatakse asjaoluga, et õpilased on ühe otsuse mingis kindlas kutsealavaldkonnas õppimise kasuks juba langetanud. Karjääriõpetuse valikkursuse maht on 40 tundi. Koostajad soovitavad ainekursuse läbiviimise planeerida kas ühele või kahele õppeaastale (alates II kursusest), mitte jättes seda vahetult kooli lõpetamise eelsesse aega. Oluline on, et õpilased on läbinud vähemalt ühe praktika.
- Teatmik „Karjääriõppe sidumine praktikaga”(pdf) toetab kutseõppeasutuse pedagoogide, õppekava arendusega tegelevate spetsialistide, karjäärikoordinaatorite ja praktikaid koordineerivate juhtõpetajate koostööd karjääriõppe sidumisel praktika tegevustega. Materjal koosneb näidistöölehtedest, mida on soovitav õpilastele täitmiseks välja pakkuda just praktika perioodil. Lisaks sisaldab antud veebiväljaanne nõuandeid õpilastele ja praktika juhendajatele praktika süsteemsemaks kavandamiseks, korraldamiseks ning kokkuvõteteks.
- Kuidas töö kaotamise korral toimida, millest motivatsiooni ammutada, kust abi otsida – need on karjääriõppe olulised alateemad. Vastava õppesisu kavandamisel leiab palju kasulikku Töötu käsiraamatust (pdf).
