Karjääriõppe arendustegevustes oleme seni lähtunud 2005. a tehtud üleriigilise karjääriteenuste valdkonna uuringu tulemustest. 2009/2010 õppeaasta lõpus korraldasime valikulise küsitluse programmis „Karjääriteenuste süsteemi arendamine” osalevate pilootkoolide õpilaste hulgas.

Meie soov oli teada saada – kas koolides, kus karjääriplaneerimist toetavaid tegevusi püütakse korraldada süsteemselt, on märgata arenguid ning milles need väljenduvad? Soovisime välja selgitada põhikooli õpilaste üldist rahulolu – kas õpilaste arvates on karjääriteemat ainetundides kajastatud, mida teha, et õpilasel oleks lihtsam edasiõppimiseks/elukutsevalikuks valmistuda jms.

Õpilaste küsitluse ja üleriigilise uuringu tulemuste kõrvutamisel ilmnes palju rõõmustavat. Kui 2005. A 16% vastanutest väitis, et tal oli või on võimalus osaleda karjääriõpetuse ainetundides, siis pilootkooli õpilastest 100% vastas, et neil oli 9.klassis karjääriõpetuse valikaine tunniplaanis. Eriti rõõmustav on, et pilootkoolide õpilased tajuvad ja teadvustavad karjääriplaneerimist toetavate teemade käsitlemist ainetundides (vt joonist). Kui 2005. a väitis 34% vastanutest, et ainetundides on karjääriteemasid käsitletud, siis tänavuse küsitluse käigus vastas samale küsimusele jaatavalt 85% õpilastest.

Õpilaste vastused küsimusele: Kas ainetundides on räägitud elukutsete ja ametite või õppimisvõimaluste teemadel?

Mis võiks olla õpilaste hinnangul teisiti?

Õpilased on tajunud, et koolilt saavad nad kõige vähem tuge töömaailma ja elukutsetega tutvumisel. 9.klassi õpilased oskasid üsna selgelt oma ootusi väljendada, soovides tööeluga tutvuda kas vahetult ametimeeste esinemisi kuulates, ise ameteid proovides või ettevõtteid külastades.

Ühiskondlik kokkulepe, mis väljendub 2010. a alguses kehtima hakanud uute põhikooli ja gümnaasiumi riiklike õppekavade vormis, loob suurepärased eeldused selleks, et üldhariduskoolid saavad oma õpilastele teadlike karjäärivalikute langetamiseks vajaliku toe tagada karjääriteenuste kättesaadavuse tõstmisega.

KTK pilootkoolid on jätkuvalt karjääriõppe parendamise „lipulaevad“ – eeskujud kõigile teistele koolidele. Eelmist õppeaastat iseloomustavad mitmed märkimisväärsed sammud: pilootkoolide arv suurenes; käivitus mentorprogramm ehk kogemustega karjäärikoordinaatori (mentor) tugisüsteem uuele ametisse asunud karjäärikoordinaatorile (mentee ehk juhendatav); toimus karjäärikoordinaatorite erialakoolitus (2AP).

Mentorprogrammi idee on toetada uusi karjäärikoordinaatoreid ametisse sisseelamisel „praktikult praktikule“ põhimõttel. Mentorid on pikaajalise kogemustepagasiga karjäärikoordinaatorid, kellel on palju erinevaid häid näiteid ja nõuandeid, mida teistega jagada. Programmis töötab 6 mentorit, kes juhendavad kokku 21 uut karjäärikoordinaatorit.

2010/2011 õppeaastal läheb edasi õpilaste karjääriplaneerimist toetavate tegevuste testimine KTK pilootkoolides ja jätkub ka mentorprogramm. Koolidel on vaja välja töötada uutele õppekavadele vastavalt karjääriõppe süsteemse korralduse põhimõtted oma kooli tasandil ja käivitada nende elluviimine – see on kindlasti mahukas mitmeaastane töö.

Alanud õppeaastal on koolidel võimalus valida testitavaid karjääriõppe vorme ja meetodeid alategevuste kaupa: karjääriõppe kvaliteet; ettevõtete külastused; koostöövõrgustik karjääriõppe korraldamisel; karjääriinfo koolis; läbiva teema „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine“ põhimõtted kooli õppekavas; karjääriõppe tegevused tunnivälisel ajal. Kahtlemata on eeltoodud alategevustel suur ühisosa. Usume, et just sel moel testimine on tõhus, aidates eredamalt välja tuua nii probleeme kui võimalusi. Esimese ülesandena panevad „koolid pead kokku“ ja mõtlevad, milline on ideaalne olukord ja missugune näidisvahend või tugimaterjal oleks teistele koolidele enim toeks sarnaste tegevuste läbiviimisel. Mentorid on omavahel kokku leppinud – kes missuguse alategevuse juhendamisele keskendub ja ühtlasi ka rühmades arendustegevust juhib.

Mõtetele lendu ja tegudele teostust!
 

Mare Lehtsalu
SA Innove karjääriteenuste arenduskeskuse karjääriõppe juhtivspetsialist