Riigi ja selle rahva võimekust ressurssidega ökonoomselt ringi käia kajastab kõige laiemas mõttes see, kuivõrd teadlikud ja samas vabad on noored oma valikutes.

Mida teadvustatumad otsused noor oma tuleviku osas langetab ning mida enam need vastavad tema tegelikule motivatsioonile, huvidele ja isiklikule võimekusele, seda toimetulevam ning terviklikum indiviid ta elukestvas ja ühiskonna arengu perspektiivis on. Selle eelduseks on aga läbimõeldud ja nii kooli õppeainetega kui muu tegevusega seonduv karjääriõpe.

Koolis peab karjääriõpe olema midagi, millesse saaksid panustada kõik haridusprotsessi osapooled ja kõikide, mitte vaid valitud ainete õpetajad. Eesmärgiks tuleb seada õpitegevus, mis läbi erinevate ainete ning nende omavahelise lõimimise toetab õpilase jaoks tema õppe-, töö- aga ka laiemalt elukäigu kujundamiseks seoste loomist. Eriti oluline on, et iseseisva isiksuse ja vaba kodaniku kasvamisel toetavat rolli omav karjääriõpe hoidub hoiakutest, mis lähtuvad tööturu ettekirjutistest.

See võib tunduda liiga suurejoonelisena, ent karjääriõppe oodatud tulemuseks peaks olema ühiskonna täisväärtusliku liikme arengupotentsiaali avaldumine – et noor tunneks ennast ja oma võimeid ning orienteeruks teda ümbritsevas keskkonnas ja selles esinevate võimaluste keskel.

Karjäär – kas kohast kohta liikuv pidetu töine „kaevandamine“ või läbimõeldud elukäigud?

Tänane Eesti kool on olemuselt suuresti õigete ja valede vastuste põhisest konkurentsist lähtuv. Ideaalpildis kollektiivsel tasandil ressurssidega jätkusuutlikult ringi käiv riik vajab oma võimalusi ja vajadusi teadvustavaid, isiklikku arvamust omavaid, kartmatult end väljendavaid ja koostöövõimelisi ühiskondlikult tundlikke liikmeid.

Koostööd soosiva ning interdistsiplinaarse karjääriõppe abil kujunevad õpilastest kodanikud, kes kohanduvad sujuvalt ühiskondlike ning majanduslike muudatustega. Samas on nad uute arengu¬suundade üle otsustajad ja nende esilekutsujad ning vähemõjutatavad erialastest ja valdkonnaspetsiifilistest kitsendustest.

Ettevõtlikkus ja koostöövõime on väärtused, mille järgimiseks vajalike valmiduste, oskuste ja teadmiste omandamiseks on tarvis toetavat kasvukeskkonda. Selliste väärtuste edendamine peab toimuma dialoogipõhises õpikeskkonnas, mille lahutamatu osa on hirmuvaba suhtluskeskkond ning enesest ja teistest lugupidava eneseväljenduse praktiseerimine.

Karjääriõppe meetodid olgu mitmekesised ja edasivaatavad!

Karjääriõppes interaktiivsete meetodite kasutamine ning eriti praktilise kogemuse teel erinevate õppevaldkondadega tutvumine suurendab noorte teadvustatud valikute tegemist. Oluline on asetada valikute teadlikkust toetavad tegevused õigesse aega – näiteks põhikooli kolmandal astmel võiks olla kutseõppealane teavitus ja -praktika ning gümnaasiumiõppes kõrgkooliõpingute ja tööturuga seotud teavitus. Heaks eeskujuks on Soome, kus põhikooli õpilastele on kohustuslik nädalane tööpraktika mõnes ettevõttes. Eesti töövarjupäev on samm õiges suunas, kuid seoses varjutamise kestuse ning vabatahtlikkusega on sellel karjääriõppe seisukohalt oluliselt arenguruumi.

Abiks õpilaste teadlikkuse suurendamisel gümnaasiumite vahel valikute tegemisel on näiteks Pärnumaa Noorte Liidu poolt igal kevadel korraldatav tutvumispäev Pärnu gümnaasiumites, mis on suunatud just põhikooli viimasele klassile. Eeltoodud algatuste puhul puudub siiski kas üleriigiline lähenemine või kõikidele õpilastele võimaldatus.

Õpilased soovivad edasivaatavat ja praktiliselt põhjendatavat õpet!

Valitseb olukord, kus gümnaasiumi lõpus puudub enamikel noortel selge nägemus sellest, mis neist edasi saab. Eesti Õpilasesinduste Liidu poolt põhikooli- ja gümnaasiumiastme õpilastega tehtud intervjuudest kõlas gümnaasiumiõpilaste arvamus: „Me oleme omandanud kõiksugu fakte, aga me ei tea midagi sellest maailmast, kuhu me oleme astumas kooli lõpetamisel!”.

Uus põhikooli ja gümnaasiumi riiklike õppekavade määrus seab eesmärgiks, et põhikooli lõpetaja on teadlik oma edasistest huvidest. See aga eeldab omakorda karjääriõppe ja individuaalse nõustamise sisulist arendamist ja prioritiseerimist ning eri ainemoodulite vahelist lõimumist.

Karjääriõppe lõimimine kooliellu aitab kindlasti õpilastel senisest paremini valmistuda täna küll aimatavaks, ent homseks juba täiesti muutunud maailmaks. Kunagi varem pole Eesti noortelt oodatud sellist oskust oma elukäiku ise nii otsustavalt kujundada.
 

Erki Kaikkonen
Eesti Õpilasesinduste Liidu esindaja
Karjääriteenuste koostöökogu