Kas on olemas „ettevõtlusgeen”? Mõned ettevõtlust uurivad autorid arvavad tõepoolest nii. Teised jällegi peavad määravaks kas sobiva äriidee leidmist või olude mõju, mis lihtsalt sunnib ettevõtlusega alustama. Tegelikkuses kohtab ilmselt erinevaid variante.

Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi elumuutus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada. TTÜ majandusteaduskonna ettevõtluse õppetooli dotsendi Juhan Tederi määratluse kohaselt võivad sellised pöördepunktid olla:

  • töökoha kaotus;
  • õppeasutuse lõpetamine;
  • konflikt ülemusega, võimetus senisel töökohal oma ideid realiseerida;
  • elukohavahetus;
  • isikliku elu muutused (abiellumine, lahutus, teatud ikka jõudmine, laste suurekskasvamine jm);
  • soov töötada enda jaoks, soov olla juht;
  • suured muutused piirkonna majanduselus.

Kes sobib ettevõtjaks? Kõik pöördepunkti sattunud inimesed ei hakka veel ettevõtjaks. Tähtsad on ka ettevõtluses olulist rolli mängivad isiksuseomadused:

  • vaimne võimekus: loovus, analüüsivõime, olulise eristamine, keskendumisvõime;
  • teotahe: valmisolek midagi ära teha, tegutseda energiliselt eesmärgi saavutamise nimel, töökus, algatusvõime, püsivus;
  • suhtlemisoskus: ilmselt tuleb suhelda paljude inimestega – hankijate, pangatöötajate, klientide, oma töötajatega;
  • pädevus: tegevusvaldkonna tundmine;
  • enesekindlus: oma plaanidele kindlaksjäämine ja vajaduse korral nendes mõistlike muudatuste tegemine;
  • otsustusvõime: valmisolek läbimõeldud riskiks, eesmärkide seadmise oskus.

Kokkuvõtteks – tähtsad on nii julge pealehakkamine kui ka ettevõtlusteadmised ja hästi läbimõeldud äriplaan.


Tasakaalu võti

Kasutatud kirjandus
Ideest oma ettevõtteni, M. Lagerström. 1995