Iga inimene otsustab ise, kas ta keskendub oma elus õpingute-, pere- või tööalasele karjäärile – oluline on teadlik tegutsemine, mille abil jõutakse seatud eesmärkide ja soovitud õnnetundeni.

Mis on karjäär?

21. sajandil on karjääri mõiste märgatavalt laienenud – ühesuunalise alt üles liikumise asemel hõlmab sõna karjäär eneseteostust, elukutsevalikut, astumist tööellu, koolitustel osalemist, pensionile jäämist ning tegevust pensionipõlveski. Tööle lisaks on tähtis elukestev õppimine, hobid, suhted lähedaste ning iseendaga.
Karjäär kujuneb erinevate valikute käigus, mida inimesed elu jooksul teevad – see on isiklik teekond, mis on küll mõjutatud keskkondlikest teguritest, kuid peamiselt on siiski inimese enda loodud.

Miks peab karjääri planeerima?

Muutuva tööturu tingimustes on oluline olla kursis haridusmaastikul ja tööturul toimuvaga - see annab võimaluse teadlikult oma karjääri planeerida.

Edukaks toimetulekuks on tulevikus üha enam vaja head kohanemisvõimet. Uute kompetentside omandamine peab saama elustiiliks, sest kord koolis õpitu ei taga konkurentsivõimet kogu eluks.
Karjääriplaneerimiseks on vaja tundma õppida iseennast, seejärel haridus- ja töövõimalusi ning langetada iseenda jaoks antud hetkel sobilik valik.

Karjääriplaneerimisest saab rääkida kahes tähenduses:

  • Karjääriplaneerimine kitsamas mõttes on isikliku karjääri kavandamine ühe asutuse või elukutse raames. Sageli kujutatakse seda trepina, mis annab võimaluse madalamalt karjääriastmelt järjest kõrgemale tõusta.
     
  • Karjääriplaneerimine laiemas mõttes on kestev protsess, mis on suunatud enese ettevalmistamisele elukutsevalikuks, tööleminekuks või muutuste tegemiseks oma elus üldse, arvestades erinevaid elurolle. Karjääri laiemas tähenduses kujutatakse ette teena, mille kulgemist üldiselt teatakse, kuid mille käänakud võivad tuua ootamatusi, ebameeldivaid aga ka meeldivaid üllatusi.

Karjääriplaneerimise etapid:

Karjääriplaneerimiseks on vaja tundma õppida iseennast, seejärel haridus- ja töövõimalusi ning langetada iseenda jaoks antud hetkel sobilik valik.

1. Enesetundmine - tundes enda omadusi (temperament, võimed, iseloom, väärtused jt isiksuseomadused) saab teha häid otsuseid

2. Õppimisvõimaluste ja töömaailma tundmine - mida rohkem on informatsiooni ümbritseva maailma erinevate võimaluste kohta, seda rikkalikum on valik otsuste tegemisel

3. Planeerimine ja otsustamine - planeerides seob inimene oma isiksuseomadused ja keskkonna võimalused ühtseks tervikuks ning võtab vastu otsuse, mille põhjal asub tegutsema. Otsuste langetamisele järgneb tegutsemine ja analüüsimine. Vajadusel tuleb otsust korrigeerida ja tegutseda vastavalt sellele