Õpiränne on viimase paarikümne aasta jooksul muutunud aina populaarsemaks ning võimaluste hulk üha kasvab. Välismaale suundumise põhjus ning õpieesmärgid on igaühel erinevad. Sageli soovitakse lisaks keeleõppele ning erinevate kultuuride tundmaõppimisele ka nt ametioskusi lihvida või lihtsalt iseennast arendada ning uue nurga alt tundma õppida.

Ükski neist õpieesmärkidest ei realiseeru iseenesest. Oluline on teada, et välismaal viibimise kvaliteet mõjutab inimese õppimisvõimet. Piisav hulk infot ettevalmistusfaasis aitab õpiränduril oma õppimisvõimet maksimaalselt kasutada.

Hea ettevalmistus on pool võitu. Ettevalmistuse sujuvamaks planeerimiseks tuleb analüüsida, millised on õpirändaja ette kerkida võivad probleemid ning kes, kuidas ja millal nende vältimiseks valmistuma peaks. Kindlasti on vajalik, et lisaks õpirändurile on piisavalt ette valmistatud ka teine pool ehk vastuvõtja. Õpiränduri ning vastuvõtja omavahelises tihedas suhtluses peitubki tihti õnnestumise võti.

Kultuuridevahelised erinevused. Esmakordne välismaakülastus võib olla šokeeriv. Euroopa riikides on palju kultuuridevahelisi erinevusi – nii töökeskkonnas kui ka väljaspool seda. Ehkki need erinevused tunduvad esmapilgul tühised, võivad need muuta uue keskkonnaga kohanemise keeruliseks. Näiteks võib tekitada pahameelt erinevus kaupluste lahtiolekuaegades: lähete poest midagi ostma ja leiate, et kauplused on selleks ajaks juba suletud. Samuti võivad kultuurierinevusest tingitud harjumuspäratud vaba aja veetmise viisid ja kellaajad mõjuda kodust kaugel olles rusuvalt. Kui Hispaanias on tavaks, et noored alustavad õhtu veetmist alles südaöö paiku, siis näiteks Ühendkuningriigis on paljud vabaaja veetmise kohad juba selleks ajaks suletud.

Psühholoogilise ettevalmistuse olulisust ei tohi alahinnata. Uude riiki saabumine võib olla üllatav kogemus. Sageli juhtub, et esimesed paar nädalat mõjuvad väsitavana – iseseisvalt tuleb toime tulla kõikide väljakutsetega, suhtlus toimub ainult võõrkeeles jne. On üsna loomulik, et teatud perioodil tunneb õpirändaja end üksikuna ja peale tuleb koduigatsus. Kui õpirändur ei tea, et sellised tunded on õpirände protsessis loomulikud, on tal raskem seista vastu soovile kõik pooleli jätta ning koju sõita.

Õpirändurite ootused võivad olla väga erinevad. Mõned ootused võivad olla seotud kultuuriga, teised aga kooliõpingute või tööga ning sealt saadavate kogemustega. Mõnikord need ootused ei täitu; põhjuseid võib olla mitmeid – psühholoogiline barjäär, eelarvamused õpirändaja suhtes jne.

Hollandlased armastavad pidada väikeseid kohvi- või teepause. Kuuma joogi nautimise juurde kuulub rituaalina ka küpsis. Kohvikutes antakse, nii nagu meilgi paljudes kohtades, küpsis tee ja kohviga kaasa. Seevastu kodus kohvipausi pidades või külalisi võõrustades on tavaks, et perenaisel on küpsiste jaoks spetsiaalne karp, mille ta toob õigel ajal ilmset uhkust tundes lauale. Karp on igal perenaisel isemoodi ning selle sisu on hoolikalt valitud ja sätitud. Kui ma Hollandisse vahetusõpilasena õppima läksin, siis mind õnneks hoiatati selle eest, et üle ühe küpsise ei ole viisakas karbist võtta. Kuigi see seisab laua peal kõigi silme all ahvatlustele avatult. // Hollandis vahetusõpilasena viibinud eestlane. (Eesti Päevalehe erileht Reisileht, artikkel: „Kui õhtusöögikaaslaseks on karu“, oktoober 2009, Liisa Reppo).

Hea keeleoskus tähendab rohkem kui head lugemis- ja kirjutamisoskust. Kohalik hääldus või dialekt tekitada probleeme ka hea keeleoskusega õpirändurile; mõnel juhul võib konkreetne õppeasutus või töökoht nõuda välismaale tööle läinud töötajalt või praktikandilt erialase terminoloogia tundmist.

 Enamasti peab uues ülikoolis tõestama ka enda keeleoskust, seega tuleks õppimiseks valida riik, mille keelt sa juba valdad (ülikoolis peab see olema vähemalt B1 / B2). Kindlasti on abiks, kui minna kohale paar kuud enne õpingute algust ning praktiseerida kohalikega rääkides. // Maarja, kunstitudeng Itaalias.

 Kuidas karjäärispetsialist kõigi nende ettevalmistuste juures ning ka hilisemas õpirände faasis noorele abiks saab olla, saab lugeda peatselt ilmuvast metoodilisest materjalist Õpirände varalaegas. Lisaks teoreetilisele osale ning näidetele leiab trükise teisest poolest töölehti, mis aitavad karjäärispetsialistil noori õpirändeks ette valmistada ning oma kogemust parimal viisil hiljem kasutada. Trükise materjal koos töölehtedega on peatselt kättesaadav ka portaalis Rajaleidja.

Janika Tamsalu
Kadri Eensalu
SA Innove karjääriteenuste arenduskeskus