Head meelt tegi kursuslaste poolt antud positiivne üldhinnang. Kõige kõrgemalt hindasid läbitud koolitust karjäärikoordinaatorid. Käsitletud teemadest pakkusid kõige rohkem huvi majanduse ja tööturuga seotud, põhjendusena toodi järgmist: valdkonnast kõige vähem teadmisi, otsene seos tööga, huvitav ja silmaringi laiendav, huvitavad lektorid. Otsese kasuna iseendale kui karjäärispetsialistile nimetati enim uusi teadmisi, vajalikku infot ja silmaringi avardumist. Korduvalt nimetati ka personaalse koolitusvajaduse selgumist.

Mida järeldasime kursusel osalenute tagasisidede põhjal? (Kaldkirjas on lisatud väljavõtteid kursuslaste tagasisidest)

Toimumiskoht vaheldumisi Tartus ja Tallinnas tekitas kursuslastes vastakaid arvamusi. Lõuna-Eesti inimesed oleksid soovinud rohkem sessioone Tartus, Põhja-Eesti ja saarte inimesed eelistasid Tallinna. Enamus õppijatest pidas toimumiskohtade vaheldumist heaks, lisaks leiti sellise korralduse juures ka lisaväärtust.

  • Tore oli koolituse asukohtade vaheldus (olen kuulnud, et ka teised väärtustasid seda).
  • Pikad koolituspäevad andsid võimaluse suhelda lähemalt karjääriala spetsialistidega üle Eesti, alustada viljakat koostööd ja mõelda üheskoos, kuidas oma sõnumid paremini sihtrühmani viia.
  • Rõõm on tõdeda, et nii palju toredaid inimesi soovivad panustada noore inimese tuleviku kujundamisesse, teadlikumaks muutmisse. Ja ääretult hea on, et on olemas tugi karjäärispetsialistide töö tõhustamiseks.

Olulise osa õppetööst moodustas lõputöö koostamine. Lõputöö teema ja vormi võisid osalejad ise valida. Kõigil õppijatel tuli põhjalikumalt tutvuda ka ühe kursusekaaslase lõputööga ja selle kohta oma arvamust avaldada. Lõputööde esitlemisel osalemine oli osa auditoorsest tööst ja mitmed õppijad pidasid seda üheks huvitamaks osaks koolitusest.

  • Lihtsalt suurepärane oli võimalus tutvuda rühmakaaslaste töödega, sai teada palju uut ja huvitavad ning tekkisid ka enda karjääritegevuste suhtes uued ideed, mida koolis rakendada.
  • Lõputöö pani sihikindlalt tööle teatud eesmärgi suunas.
  • Lõputöö kirjutamine ja kaitsmine ning kaaskursuslase lõputöö retsenseerimine andis kogu kursusele hea praktilise väljundi.

Lõputööde kaitsmise komisjonide liikmete hinnangul olid esitatud tööd heal tasemel ja selgelt praktilise suunitlusega. Informatiivsete uurimustööde (nt piirkondlikud eripärad karjääriteenuste osutamisel, üliõpilaste teadlikkus karjääriteenustest, noorte valikute mõjutajad) kõrval esitati 2 lühifilmi, metoodilisi abimaterjale (nt kogumik „Mängulised meetodid karjäärinõustamises”, teatmik "Õpi ja tööta Lääne Virumaal"), koostati karjääripäevik, õpirände juhendmaterjal, analüüsiti enda kui nõustaja tegevust ja professionaalset arengut (nt „Juhtumite analüüs koovisiooni vahendusel”), töötati välja karjäärispetsialistide koolitussüsteem jne.

Ülikoolide esindajatena oleme veendunud, et karjäärispetsialistid vajavad nii teoreetilisemat baaskoolitust kui praktilise suunitlusega jätkukoolitusi karjääriteenuste osutajatele. Loodame, et tulevikus on ka Eestis võimalik õppida karjäärispetsialistiks bakalaureuse ja/või magistriõppes. Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool on valmis andma oma panuse karjääriteenuste arengusse.
 

Milliseid väljakutseid esitas koolitus korraldajatele?

  • Eestis puudub võimalus õppida karjäärispetsialistiks tasemeõppes, seega on täienduskoolitus oluline karjäärispetsialistide ühtse teoreetilise aluse loomiseks.
  • Puuduvad spetsiaalsed karjääriteenuste eriala õppejõud. Koolituse korraldajad saavad neile küll tutvustada valdkonna mõisteid, informeerida sihtgrupist ja koolituse eesmärkidest, kuid ei saa vastutada, mil määral õppejõud neile antud infot kasutavad.
  • Mitmed lektorid on tasemeõppe ja teadustegevusega väga hõivatud ning nende „sobitamine” tunniplaani osutus väga keeruliseks, seetõttu tuli teha järeleandmisi teemade käsitlemise järjekorras ja arvestada lektorite võimalustega.
  • Tavapärasest tunduvalt suurem osalejate arv, nende erinev varasem töökogemus ja teadmised.
  • Osalejate erinevad ootused koolitusele (laiapõhjalistest baasteadmistest konkreetse teenuseliigiga seotud praktiliste oskuste kujunemisele).
  • Osalejate motivatsioon õppimiseks – koolitus kui võimalus või kohustus; õppimine või kohal olemine?

Millele saime kinnitust korraldajatena?

  • Ühisõppekava võimaldas paremini kasutada ülikoolide kompetentse ja kaasata valdkondade tunnustatumaid õppejõude.
  • Ühise õppekava alusel töötades asendub konkurents sisulise koostööga.
  • Mitu pead ON mitu pead. Nii koolituse kavandamisel kui ootamatute olukordade lahendamisel on suurem hulk ideid ja võimalus neid läbi arutada olulised.
  • Koolitusega kaasnevate arvukate ülesannete (eelarve koostamisest lõputööde kaitsmise korraldamise ja aruanneteni) täitmine on hõlpsam, kui igaüks valib endale oma kompetentsidele vastavaima.
  • Koostööoskused arenevad ainult koostööd tehes.

Head meelt tegi kursuslaste poolt antud positiivne üldhinnang. Kõige kõrgemalt hindasid läbitud koolitust karjäärikoordinaatorid. Käsitletud teemadest pakkusid kõige rohkem huvi majanduse ja tööturuga seotud, põhjendusena toodi järgmist: valdkonnast kõige vähem teadmisi, otsene seos tööga, huvitav ja silmaringi laiendav, huvitavad lektorid. Otsese kasuna iseendale kui karjäärispetsialistile nimetati enim uusi teadmisi, vajalikku infot ja silmaringi avardumist. Korduvalt nimetati ka personaalse koolitusvajaduse selgumist.

Mida järeldasime kursusel osalenute tagasisidede põhjal? (Kaldkirjas on lisatud väljavõtteid kursuslaste tagasisidest)

Toimumiskoht vaheldumisi Tartus ja Tallinnas tekitas kursuslastes vastakaid arvamusi. Lõuna-Eesti inimesed oleksid soovinud rohkem sessioone Tartus, Põhja-Eesti ja saarte inimesed eelistasid Tallinna. Enamus õppijatest pidas toimumiskohtade vaheldumist heaks, lisaks leiti sellise korralduse juures ka lisaväärtust.

  • Tore oli koolituse asukohtade vaheldus (olen kuulnud, et ka teised väärtustasid seda).
  • Pikad koolituspäevad andsid võimaluse suhelda lähemalt karjääriala spetsialistidega üle Eesti, alustada viljakat koostööd ja mõelda üheskoos, kuidas oma sõnumid paremini sihtrühmani viia.
  • Rõõm on tõdeda, et nii palju toredaid inimesi soovivad panustada noore inimese tuleviku kujundamisesse, teadlikumaks muutmisse. Ja ääretult hea on, et on olemas tugi karjäärispetsialistide töö tõhustamiseks.

Olulise osa õppetööst moodustas lõputöö koostamine. Lõputöö teema ja vormi võisid osalejad ise valida. Kõigil õppijatel tuli põhjalikumalt tutvuda ka ühe kursusekaaslase lõputööga ja selle kohta oma arvamust avaldada. Lõputööde esitlemisel osalemine oli osa auditoorsest tööst ja mitmed õppijad pidasid seda üheks huvitamaks osaks koolitusest.

  • Lihtsalt suurepärane oli võimalus tutvuda rühmakaaslaste töödega, sai teada palju uut ja huvitavad ning tekkisid ka enda karjääritegevuste suhtes uued ideed, mida koolis rakendada.
  • Lõputöö pani sihikindlalt tööle teatud eesmärgi suunas.
  • Lõputöö kirjutamine ja kaitsmine ning kaaskursuslase lõputöö retsenseerimine andis kogu kursusele hea praktilise väljundi.

Lõputööde kaitsmise komisjonide liikmete hinnangul olid esitatud tööd heal tasemel ja selgelt praktilise suunitlusega. Informatiivsete uurimustööde (nt piirkondlikud eripärad karjääriteenuste osutamisel, üliõpilaste teadlikkus karjääriteenustest, noorte valikute mõjutajad) kõrval esitati 2 lühifilmi, metoodilisi abimaterjale (nt kogumik „Mängulised meetodid karjäärinõustamises”, teatmik "Õpi ja tööta Lääne Virumaal"), koostati karjääripäevik, õpirände juhendmaterjal, analüüsiti enda kui nõustaja tegevust ja professionaalset arengut (nt „Juhtumite analüüs koovisiooni vahendusel”), töötati välja karjäärispetsialistide koolitussüsteem jne.

Ülikoolide esindajatena oleme veendunud, et karjäärispetsialistid vajavad nii teoreetilisemat baaskoolitust kui praktilise suunitlusega jätkukoolitusi karjääriteenuste osutajatele. Loodame, et tulevikus on ka Eestis võimalik õppida karjäärispetsialistiks bakalaureuse ja/või magistriõppes. Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool on valmis andma oma panuse karjääriteenuste arengusse.

Virve Kinkar

Tallinna Ülikooli AVÜ täiendõppekeskus,

koolitusjuht