Aprilli lõpus korraldas Tartumaa Rajaleidja keskus ehk Tartu KHK Info- ja Karjäärinõustamiskeskus juba traditsiooniliseks saanud Tartu linna ja maakonna koolide karjäärikoordinaatorite koostööseminari. Üritus toimus viiendat korda ja tänavu võttis sellest osa 18 karjäärikoordinaatorit Tartu linna ja maakonna koolidest; neist päris mitmed on osalenud kõikidel varasematel seminaridel.

Tartumaa Rajaleidja keskus peab koostööseminari aasta üheks olulisemaks ürituseks, sest karjäärispetsialistide koostöö on valdkonna toimimise ja arenemise üks põhialuseid. Aktiivsete ja pädevate karjäärikoordinaatoriteta oleks karjäärinõustajatel palju raskem oma teenuseid pakkuda ja noorteni jõuda. Noor peaks saama oma esimesed karjäärialased teadmised koolis õppimise ja klassivälise tegevuse käigus. Ideaalis võiks iga õpilane saada karjääriõpetust – nii oleks karjäärinõustajatel võimalus paremini keskenduda neile, kes tõepoolest nõustamist vajavad.

Tartumaal on karjäärikoordinaatorid peaaegu igas koolis. Tõsi küll, erinevad on nii nende ülesanded kui ka tunnustamismudelid. Info- ja Karjäärinõustamiskeskus on seadnud endale üheks eesmärgiks koordinaatorite toetamise, võimaluse korral koolitamise ja motiveerimise. Korraldatud koostööseminar ühendab endas kõike eelnimetatut.

Tänavune üritus toimus Valgamaal – Keenis ja Otepääl. Esimese päeva koolituse teema oli „Nõustamisoskused õpetajatele“, mille viis läbi lapsepsühholoog Angela Jakobson. Koordinaatorid jäid koolitusega rahule ning pidasid saadud teadmisi väga kasulikeks. Teisel päeval külastati Keeni põhikooli, kus koostöös Valgamaa karjäärispetsialistidega arutati valdkonna kitsaskohti ja jagati positiivseid kogemusi. Probleemide sõnastamisel juhinduti Tartu linna koolide karjäärikoordinaatorite ainesektsiooni esimees Merit Luige tehtud küsitluse vastustest, kust tulid välja järgmised karjäärikoordinaatorite mured: vähesed teadmised valdkonna kohta, ajapuudus, puudulik koostöö kolleegidega (s.h juhtkonnapoolne vähene toetus), raskused metoodiliste materjalide leidmisel ja valikul ning vähesed rahalised ressursid.


Särasilmsed karjäärikoordinaatorid koostööseminaril

Pakutud lahendused olid väga mitmekülgsed; mõned olid lihtsamini rakendatavad, teised aga eeldaksid ühiskonnas väljakujunenud hoiakute muutmist. Oluline on see, et lahenduste elluviimisele saame kaasa aidata meie ise – s.t kõik karjäärispetsialistid. Mõned näited nimetatud lahendustest: kolleegide kommentaarid metoodiliste materjalide kohta Rajaleidjas, omaloodud materjalide võistlus (ja ka vastav tunnustamine), tunnivaatlused ja teineteisel töövarjuks käimine, haridusmessidel töötoad karjäärikoordinaatoritele (arutletavaks probleemiks raskused metoodiliste materjalide leidmisel ja valikul); karjääripäev õpetajatele teadlikkuse tõstmiseks, avatud suhtlemine ja karjääriteenuste propageerimine koolis (probleemiks puudulik koostöö kolleegidega).

Väga paljud osalejad tundsid puudust karjäärikoordinaatorite baaskoolitusest ning kurtsid väheste teadmiste üle projektide kirjutamisel. Aktuaalne teema oli karjäärikoordinaatorite tasustamata töö, mille põhiliseks lahenduseks nimetati riigipoolset koordineeritust ja selle tulemusena igasse kooli karjäärikoordinaatori koha loomist.
Vaatamata tihedale päevakavale said karjäärispetsialistid ka pisut puhata, omavahel suhelda ja teineteist paremini tundma õppida – see kõik on kõrgema motiveerituse ja tõhusama koostöö alus. Muidugi tähendab koostöö koolidega igapäevast suhtlemist ja tegutsemist, kuid vahetevahel on kasulik kõigiga kokku saada, arutada tehtut, jagada kogemusi ning mõtiskleda tuleviku üle.


Julia Šarapova, Tartu KHK Info- ja Karjäärinõustamiskeskuse karjääriinfo spetsialist