Sille Tiks ja Õie Veber
Tartu Kommertsgümnaasium
Karjäärikoordinaatorid

Sellist nime kandis 26. oktoobril 2004 Tartu Kutsehariduskeskuses toimunud seminar, kus arutleti tööalase karjääri ning erinevate partnerite vaheliste koostöövõimaluste ja -vajaduste üle.

Esinejad ja teemadering

Sisulehele pilku heites oli selge, et tööpäev tuleb tihe ja asjakohane, sest karjääriplaneerimist käsitlevate ettekannete esitajateks olid oma ala asjatundjad, kes igapäevatöös selle teemaga pidevalt kokku puutuvad. Küsimusi lahati erinevate vaatenurkade alt. Osavõtjaid valgustasid HTM Koolivõrgubüroo Tartu EL konsultant Gea Kõverjalg teemaga “Võimalused karjäärinõustamissüsteemi arendamiseks Struktuurfondide kaasabil”, REKK-i sotsiaalainete peaekspert Mare Oja “Tööalane karjäär ja selle kujundamine ühiskonnaõpetuse ainekavas”, Sindi Gümnaasiumi direktor Mari Suurväli “Tööalane karjäär ja selle kujundamine valikainete kaudu”, Tartu Linnavalitsuse Haridusosakonna peaspetsialist õppesuundade alal Helen Biin “Karjääriplaneerimine: Tartu õppurite ja lastevanemate soovid ning vajadused”, AS Tarkoni personalijuht Matti Timmermann “Tööandja ootused kooli õppekavale”, Tartu Descartes’i Lütseumi direktor Jaan Reinson “Miks on koolil vaja karjääriplaneerimist?”, Tartu Slaavi Gümnaasiumi õpetaja Olimpiada Nikolajenko “Karjääriplaneerimine klassivälise töö kaudu”, Tartu Kutsehariduskeskuse karjääriplaneerimise osakonna juhataja Signe Reppo “Tartu KHK karjääriplaneerimise osakonna roll koostööpartnerina”.

Ettekannetes oli ühiseid pidepunkte, kuid samas tulid ka välja erinevad ootused-lootused antud teema kohta. Meil kui üldhariduskooli karjäärikoordinaatoritel oli huvitav kuulata spetsialistide esinemisi ning saada ideid ja näpunäiteid edaspidiseks tööks.

Töötoas selgus karjääriõppe erinev tase

Meeldivaks võimaluseks kolleegide töökogemuste kuulamiseks ja oma mõtete avaldamiseks oli osavõtt töötoast teemal “Tööalane karjäär ja selle kujundamine koolis”, kus rühmatöödena püüti leida seda tööd nii takistavaid kui ka soodustavaid tegureid. Rühmade kokkuvõtetest selgus, et karjääriplaneerimise temaatika rakendamine koolis sõltub paljuski sellest, kui oluliseks peab seda kooli juhtkond. Tähtsal kohal on selles protsessis koolitused ja seminarid õpetajatele, palju abi on ka juba ilmunud materjalidest. Karjääriõpe on tänasel päeval kooliti korraldatud väga erinevalt – s.h. valikainena, ühiskonnaõpetuse ainekava osana, klassijuhataja tööna vms.

Rühmatöö tulemusena selekteeriti välja koolis toimuva karjääriõppe tugevad ja nõrgad küljed. Teema käsitlemiseks ei ole kõik koolid mitte ühtmoodi valmis - näiteks selgus, et töövarjupäevast, mis juba Tartus 5. aastat toimub, kuulsid mõned õpetajad teistest maakondadest alles esmakordselt. Tartu linn on selles osas eelisseisus. Koolide karjäärikoordinaatoritel on võimalik osa võtta väga mitmesugustest koolitustest ning jagada omavahel kogemusi. Teisiti ei saa see ollagi, kui eesotsas on selline väsimatu energiaallikas nagu Merike Sassi, Tartu Kutsehariduskeskuse karjäärinõustaja.

Karjäärikoordinaatoritena leiame, et seminar oli vajalik karjääriplaneerimise tähtsuse laiemaks teadvustamiseks. Selgus, et spetsialistidering, kes õpilaste karjääriplaneerimise toetamisega tegeleb, on tegelikult väga lai. Koostöö nende erinevate partnerite vahel on oluline kitsaskohtade vältimiseks ja nende ületamiseks. Kogemuste jagamine ja tagasiside annavad võimaluse oma tööd analüüsida ja täiendada. Tegelikult on ju karjäärikoordinaatorite töö eesmärgiks nende teadmiste viimine õpilaseni. Mida varem õpilane teadvustab, kes ta on, kuhu ta läheb ja kuidas ta sinna jõuab, seda rohkem on meil nii põhikooli kui ka gümnaasiumi lõpus õpilasi, kes oskavad ja suudavad töömaailmas orienteeruda.