Ülevaade karjääriteenuste valdkonnas toimunust alates aastast 1998.

1998
Asutatakse Õppe- ja Praktikateabekeskus. Sihtasutuse Eesti Kutsehariduse Reform juures tegutseva keskuse ülesandeks saab koguda, süstematiseerida ja levitada hariduse, tööhõive ja karjääriplaneerimisega seotud infot nii Eestis kui välismaal. Tänase SA Innove karjääri- ja nõustamisteenuste arenduskeskuse (edaspidi Arenduskeskus) eesmärgiks on toetada karjääri- ja õppenõustamisteenuste arengut Eestis.
1999
Toimub Arenduskeskuse esimene seminar karjäärispetsialistidele. Seminari põhiteemaks on õppe- ja praktikavõimalusi haldava infosüsteemi loomine.
Jõustub Noorsootöö seadus, millega määratakse Haridusministeeriumi noorsootöö alased ülesanded. Maavanem hakkab korraldama noorte teavitamist ja nõustamist maakonnas, sõlmides vastava lepingu juriidilise või füüsilise isikuga. Nii asutatakse maakondlikud teavitamis- ja nõustamiskeskused ülesandega tagada noorele mitmekülgne info ja nõustamine.
2000
Arenduskeskus liitub Academia võrgustikuga võttes vastu kolm karjäärispetsialisti Prantsusmaalt. Kaks aastat hiljem saadame Euroopasse õppevisiidile esimesed Eesti karjäärispetsialistid. Käesolevaks hetkeks on Eestis käinud 112 Euroopa spetsialisti ning Eestist on välisriikides käinud kogemusi omandamas 100 Eesti spetsialisti.
Arenduskeskus arendab edasi KETEnimelist infosüsteemi. Eesmärk on luua laiapõhjaline karjääriplaneerimist toetav veebiportaal. Noorte infomessil Teeviit toimunud nimekonkursil valitakse portaali nimeks Rajaleidja.
2001
Noorte infomessiks Teeviit valmib esimene disainiversioon portaalist Rajaleidja. Disain põhineb küsimustel, mis noorte peas keerlevad: Kes ma olen? Kelleks saada? Mida õppida?
Toimub esimene karjäärispetsialistide suvekool, kus spetsialistid jagavad kogemusi ja infot, peavad nõu päevakajalistel teemadel ja täiendavad erialaseid teadmisi.
Kinnitatakse esimene karjäärinõustaja kutsestandard, mis määrab kindlaks kutsekvalifikatsioonist tulenevad nõuded teadmistele, oskustele, vilumustele, kogemustele, väärtushinnangutele ja isikuomadustele.
2002
Ilmub esimene versioon trükisest Euroopasse õppima, mille eesmärk on tutvustada välismaale õppima või praktikale minemisega seotud asjatoiminguid.
Asutatakse Karjäärinõustajate Ühing. Ühingu liikmeteks võivad olla kõik karjäärispetsialistid ja teised karjääriteenuste arendamisest huvitatud isikud. Hetkel on ühingus 79 liiget.
2003
Ilmuvad esimesed tööraamatud õpetajatele karjääriteemade käsitlemiseks ainetundides: Vaatame koos tulevikku ja Saavutuste logiraamat.
Toimub esmakordselt koolinoortele suunatud karjääriteemaline kirjandi- ja esseevõistlus Minu elu kutse (endine kirjandivõistlus Tulevik ja karjäär). Võistluse ülesanne on suunata noorte tähelepanu oma elutee planeerimise olulisusele tänapäeva kiiresti muutuvas maailmas.
Valmivad uued töövahendid Rajaleidjas: õppimist, töömaailma ja toimetulekuoskusi käsitlevad soovituste nimekirjad, mõttearenduslehed ja küsimustikud.
2004
Alustab ilmumist ajaleht Karjäärituul.
Arenduskeskus alustab Karjääriteenuste koostöökogu loomisega. Koostöökogu ühendab erinevaid osapooli, kes mõistavad karjääriteenuste süsteemi vajalikkust ning toetavad selle väljatöötamist ja edasiarendamist.
Riiklikus õppekavas uuendatakse koolide kohustust käsitleda üldhariduse raames õppekavas läbivat teemat Tööalane karjäär ja selle kujundamine.
2005
Arenduskeskus alustab Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava projekti Karjääriteenuste süsteemi arendamine Eesti Vabariigis elluviimist. Projekti üldeesmärgiks on parendada karjääriteenuste kvaliteeti, soodustades seeläbi ühiskonnaliikmete osalemist elukestvas õppes ja nende konkurentsivõime tõusu.
Karjääriplaneerimist toetav portaal Rajaleidja saab sihtgrupipõhise disaini (noor, suunaja, täiskasvanu).
Kolm riiklikku ülikooli alustavad ühiselt karjäärispetsialistide koolitamist. Toimub esimene laiapõhjaline koolitus, mille läbivad karjäärinõustajad ning –infospetsialistid ja koolide karjäärikoordinaatorid.
Töötatakse välja kutsestandardid kolmele karjääriteenuste valdkonna spetsialistile: karjääriinfospetsialist, kooli karjäärikoordinaator ja karjäärinõustaja. Viimase puhul on tegu 2002. aastal loodud kutsestandardi uuendusega.
Karjäärinõustajate Ühing saab õiguse omistada karjäärinõustaja kutset.
2006
Tutvustatakse esimese üleriigilise karjääriteenuste valdkonna uuringu tulemusi, mis näitavad, et teadlikkuse loomine elukestvast õppest ja karjääriplaneerimisest on võtmetähtsusega, ka on oluline teenuse kättesaadavuse tagamine.
Valmib strateegiline kava Karjääriteenuste koostöökogu loomine Eestis.
Toimub esimene karjäärinõustajate kutseeksam.
2007
Valmivad karjääriõpet toetavad raamatud põhikooli, gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse õpetajatele.
Valmib ideekogumik läbiva teema Tööalane karjäär ja selle kujundamine käsitlemiseks erinevates ainetundides.
Arenduskeskus alustab Euroopa õpirändevõrgustike koostöö korrastamisega. Koostöös valmib ühine teavitusmaterjal Euroopa Liidu programmidest ning infovõrgustikest.
Eesti liitub Euroopa Karjääriteenuste Poliitika võrgustikuga. Esindajad määratakse Haridus- ja teaduministeeriumist, Sotsiaalministeeriumist ning Innovest.
2008
Valmivad karjäärinõustamise ning karjääriinfo vahendamise teenusstandardite eelnõud. Standardite kasutuselevõtt tagab teenuse saajale kindluse, et Eesti erinevates piirkondades pakutakse talle vajalikku infot ja nõustamist samadel alustel.
Arenduskeskuse ning Töötukassa koostöös valmib Rajaleidja ameti- ja kutsealakirjelduste andmebaas AKAB.
Haridus- ja teadusministeerium ning Sotsiaalministeerium sõlmivad 12. märtsil koostööleppe aastateks 2008 – 2013.
10. juulil kinnitatakse Karjääriteenuste programm ning Arenduskeskus alustab selle elluviimist.
2009
12. märtsil toimus esimene ametlik karjääriteenuste koostöökogu kohtumine.
17 karjäärikeskust jätkavad teenuste osutamist ESF programmi „Karjääriteenuste süsteemi arendamine“ partneritena.
Toimus foto- ja jutuvõistlus „Ametimeeste aardejaht“. Kõige noorem jahiline oli 8- ning kõige vanem 56aastane. Võistlusel osales 83 inimest.
Noorte infomessil Teeviit oli esmakordselt väljas uus maakondlike karjäärikeskuste ja Rajaleidja ühine messiboks Karjäärikohvik.
2010
Valmisid esimesed versioonid karjääriteenuste kvaliteedikäsiraamatutest (karjääriteenuste, karjääriinfo vahendamise ja karjäärinõustamise, karjääriõppe).
Toimus esmakordselt konkurss „Aasta karjäärispetsialist“. Valiti parim karjääriinfo spetsialist, karjäärikoordinaator ja karjäärinõustaja.
2011
Arenduskeskus valis programmi „Karjääriteenuste süsteemi arendamine“ raames üle Eesti tegutsevate Rajaleidja karjäärikeskuste hulgast parima partnerkeskuse. 2010. a parim keskus Rajaleidja Võrumaa keskus.
Valmis karjääriteenuste süsteemi uuring - selgus, et Eesti elanike karjääriplaneerimise oskustes on arenguruumi.
2012
Koostöös partneritega koostati karjääriteenuste kontseptsioon aastani 2020, mis on aluseks koostööle karjääriteenuste valdkonna arendamisel ja annab teenuste tervikliku planeerimise ja jätkusuutlikkuse tagamise suuniseid.
Arenduskeskus hakkas tegelema ka õppenõustamisteenuste valdkonna arendamise ja koordineerimisega.
Oli juubelite aasta – Euroguidance koostöövõrgustik tähistas oma 20 tegevusaastat, Eesti Karjäärinõustajate Ühing ja tulevikuteemaline kirjandi- ja esseevõistlus noortele sai 10-aastaseks.
2013
Avati uus Rajaleidja ametite andmebaas. Lihtsa ülesehitusega andmebaasist leiab 150 ametikirjeldust ja ametitundmise küsimustikku ning 124 kutsealakirjeldust.
Kinnitati karjääriteenuste valdkonna kompetentsipõhised kutsestandardid - karjääriinfo spetsialist (tase 5 ja 6); karjäärinõustaja (tase 6 ja 7) ning kooli karjäärikoordinaatori (tase 6) pädevuse.
Toimub esimene karjääriinfo spetsialisti kutseeksam.
Koostöökogu laiendab tegevusvaldkonda ja kannab edaspidi nime Karjääri- ja õppenõustamisteenuste koostöökogu.