Cedefopi (Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus) eesmärk edendada elukestva õppe valdkonda kogu laienenud Euroopa Liidus. Selle eesmärgi täitmiseks pakutakse teavet ja analüüse Euroopa Liidu kutsehariduse kohta, et seeläbi aidata nii Euroopa Komisjonil kui liikmesriikidel langetada otsuseid kutsehariduspoliitika kujundamisel. Üks Cedefopi alamtegevusvaldkondadest on karjääriteenused.

2012. a korraldas Euroopa Liidu eesistujariik Küpros karjääriteenuste valdkonna konverentsi, kus Cedefopi juhataja Christian Lettmayri tegi ettekande teemal „Karjääriteenused innustavad üksikisikut õppima ja töötama“. Ettekande põhipunktid on välja toonud Cedefopi ekspert Pedro Moreno da Fonseca.

• Karjääriteenused võivad aidata rahuldada inimese eluringi erinevates etappides tekkivaid vajadusi ja teha otsuseid, mis võimaldavad lahendada karjääri alustamist, kujundamist ja lõpetamist takistavaid probleeme.

• See võib toimida tugistruktuurina, mis aitab väga erinevatel inimestel teha õigeid karjäärivalikuid, tagades neile parema juurdepääsu teabele õppimis- ja koolitusvõimaluste ja tööturu kohta ning parandades nende karjääriplaneerimise oskusi.

• Karjääriplaneerimise oskuste arendamine annab inimestele võimaluse iseseisvalt lahendusi ja tegutsemisvõimalusi leida. See võib parandada nii riskinoorte tööalast konkurentsivõimet kui ka võõrtöötajate ja üliõpilaste lõimimist, tagada erivajadustega inimestele parema juurdepääsu õppimisvõimalustele, aidata madala kvalifikatsiooni ja mittevajalikuks osutunud oskustega inimestel parandada oma oskusi ja saavutada vajalik kvalifikatsioon (sealhulgas sertifitseerimise kaudu) ning olla pikaajalistele töötutele abiks karjääri kujundamise võimaluste leidmisel.

• Lisaks võib karjääriteenustel olla oluline osa tööturul leiduvate vabade töökohtade ning haridusasutuste ja koolitajate pakutava väljaõppe tõhusamal ühitamisel.

• Parem kooskõla hariduse- ja töömaailma vahel vähendab oskustööjõu puuduse tõenäosust riikides, piirkondades ja tegevusaladel, kus see on hoolimata praegusest ulatuslikust tööpuudusest endiselt suur (näiteks sellised valdkonnad nagu reaalteadused, tehnikateadused, matemaatika ja keskkonnahoidlikud oskused).

• Selleks, et karjääriteenuste abil saaks kooskõlla viia tööturu nõudmisi ja pakutavat väljaõpet, tuleb muu hulgas kindlaks teha, millistest oskustest on puudus ja milliste konkreetsete kvalifikatsioonitasemete järele on nõudlus. Cedefopi kutseoskuste prognoosid näitavad, et kuigi kogu maailmas vajatakse üha enam töötajaid kõrget kvalifikatsiooni nõudvatele töökohtadele, püsib nõudlus keskmise haridustasemega töötajate järele endiselt suur.

• Keskmise kvalifikatsiooniga töötajate puhul võib kutseharidus ja koolitus paljude karjääri alustavate inimeste jaoks häid tulemusi anda. Eurostati andmetel leiavad keskmisel kvalifikatsioonitasemel kutsehariduse või koolituse läbinud noored (vanuses 20–24 eluaastat) tööd sagedamini ja kiiremini kui nende üldharidusega eakaaslased.

• Karjääriteenused võivad osutuda ka väga tõhusaks vahendiks rändajate (sisserändajate ja tagasipöörduvate rändajate) lõimimisel ühiskonda ja tööturule, sest see ennetab kooli poolelijätmist ning aitab sisserändajatel oma oskusi ja kvalifikatsiooni parimal moel ära kasutada.

• Hoolimata senistest pingutustest terviklike riiklike karjääriteenuste süsteemide väljatöötamiseks on palju veel ära teha: vaja on muuta teenused paremini juurdepääsetavaks; teenused ei ole ikka veel paljude potentsiaalsete kasutajate jaoks läbipaistvad ega nähtavad; teenused peavad vastama järsult suurenenud vajadusele toetada riskirühmi (noored töötud, madala kvalifikatsiooniga töötajad ja üha kasvav hulk nõustamisteenuseid vajavaid inimesi); laialdasemalt peaks kasutama infotehnoloogiat, et teenustele juurdepääs oleks tagatud kõigile rühmadele.