Viimastel aastatel on üha teravamalt tunnetatud noortele karjääriteenuste pakkumise vajalikkust ning seeläbi ka hariduse, majanduse ja tööturu vaheliste seoste tugevdamist. Praegune karjääriteenuste osutamise ja arendamise süsteem tugineb mitmele õigusaktile.

Juba 1992. aastal vastu võetud Eesti Vabariigi haridusseaduse kohaselt on kohaliku omavalitsuse üheks ülesandeks laste ja noorte kutsealane informeerimine ja neile vastavate soovituste andmine. Viimastel aastakümnetel on mõisted muutunud – kutsenõustamise asemel räägitakse karjääriteenuste osutamisest; teenuse eesmärk ja sisu on jäänud aga üldjoontes samaks.

Noorsootööna käsitletakse noorsootöö seaduse kohaselt tingimuste loomist noore isiksuse mitmekülgseks arenguks, mis võimaldab noortel vaba tahte alusel perekonna-, tasemeharidus- ja tööväliselt tegutseda. Karjääriteenused on samuti üks noorsootöö valdkondi.

Ka 2010. aastal vastu võetud põhikooli ja gümnaasiumi riiklikes õppekavades on varasemast enam pööratud tähelepanu karjääriteenustele ja soovitud teha need õppuritele paremini kättesaadavaks ning tõsta nende korraldamine igapäevases koolielus rohkem fookusesse. Nii on riiklikes õppekavades sätestatud kooli ülesandena korraldada õpilaste teavitamist edasiõppimisvõimalustest ja tööturu üldistest suundumustest ning tagada karjääriteenuste (karjääriõpetus, -info ja -nõustamine) kättesaadavus. Riikliku õppekava alusel tuleb igal koolil koostada oma õppe- ja kasvatustegevuse alusdokumendina õppekava, mille üldosas tuleb täpsemalt kirjeldada ka seda, kuidas on koolis karjääriteenused korraldatud, missugused on koolis valikained või valikkursused ning põhimõtted – kuidas käsitletakse läbivaid teemasid. See nõuab koolidelt karjääriteenustega seotud tegevuste põhjalikku ja süsteemset läbimõtlemist. Sisuliselt tähendab see oma kooli kõiki kooliastmeid hõlmava karjääriteenuste korralduskava väljatöötamist.

Erinevalt eelmisest riiklikust õppekavast, mis kirjeldas ainult kohustuslikke aineid kohustuslikus mahus, sisaldavad uued põhikooli ja gümnaasiumi riiklikud õppekavad karjääriõpetuse kui valikaine või valikkursuse ainekava. Loodame, et tänu ainekava olemasolule ja õpilaste kasvavale huvile karjääritemaatika vastu hakatakse senisest enam koolides pakkuma ja õpilaste poolt valima karjääriõpetust, et olla rohkem valmis iseseisvaks koolijärgseks eluks – iseseisvalt mõtelda ning vastutust võtta.
 


Merike Mändla,
HTM üldharidusosakonna peaekspert