Karjääriteenuste valdkonnas on väga oluline, et arendamise ja pakkumisega seotud asutused teeksid omavahel tihedat koostööd, vältimaks teenuste osutamisel ja rahastamisel dubleerimist ning tagamaks ühtlaselt head kvaliteeti.

Karjääriteenuste tervikliku arendamise ja jätkusuutlikkuse huvides algatasid karjääriteenuste koostöökogu partnerid juba 2011. aastal arutelud. Nüüdseks on valminud karjääriteenuste kontseptsiooni eelnõu, mille koostajate eesmärk on kujundada sellest valdkondlik arengukava, mis oleks aluseks avaliku sektori süsteemsele koostööle teenuste osutamisel ja arendamisel.

2012. aasta suvel toimus avalik konsulteerimine, kus kõigil huvirühmadel, nii üksikisikutel kui ka organisatsioonidel, oli võimalus kaasa rääkida ja kontseptsiooni eelnõu kohta ettepanekuid teha. Osales 13 organisatsiooni ja 12 isikut, kokku esitati 130 märkust.

Samal ajal Eesti elanike kaasamisega võtsime ühendust kolleegidega teistest riikidest. Nende eesmärk oli koondada soovitused karjääriteenuste valdkonna strateegiliste valikute kohta Eestis, lähtudes Euroopa riikide kogemustest. Ekspertidena osalesid dr Raimo Vuorinen Soomest ja dr Tibor Bors Borbély-Pecze Ungarist. Mõlemad on oma riigis selle valdkonna tuntud arendajad ja täidavad vastutusrikast rolli, koordineerides Euroopa karjääriteenuste poliitika võrgustikku, kus on liikmeid 31st Euroopa riigist (lisateave: www.elgpn.eu).

Eesti olukorraga tutvuti kahes etapis. Esmalt koostati ülevaade karjääriteenuste poliitika hetkeolukorrast. Materjali aluseks oli mitme rahvusvahelise partneri (sh OECD, Maailmapank, Euroopa Komisjon jt) koostöös 2000ndate alguses valminud valdkondliku poliitika määratlemise metoodika. Kokku osales ettevõtmises tookord 37 riiki üle maailma, nende hulgas enamik Euroopa riike (k.a Eesti) ja ka sellised eksootilised riigid nagu Tšiili, Lõuna-Aafrika Vabariik ja Filipiinid. Seetõttu oli igati asjakohane praegust Eesti olukorda hinnata sama metoodika põhjal. Teise alusmaterjalina oli ekspertide käsutuses kontseptsiooni avalikule veebiarutelule esitatud eelnõu. 

Analüüsi teises etapis tehti osalistega intervjuud. See toimus 2.–4. juulini Tallinnas ja Tartus ning kaasa lõid ka koostööpartnerid karjääriteenuste koostöökogust, teenuseosutajad Rajaleidja keskustest ja koolidest.

Ekspertide sõnum: "Meie juunikuine visiit Eestisse, Tallinna ja Tartusse, polnud eriline mitte ainult oma sisu poolest – eesmärk oli aidata kaasa Eesti karjääriteenuste kontseptsiooni eelnõu valmimisele ja elukestva karjääriteenuste süsteemi edendamisele –, vaid meeldejääv oli ka meeskonna suur pühendumus. Riiklikul tasandil on selgesti näha suurt tahet mõista selle valdkonna värskeimaid Euroopa käsitlusviise ning täiustada ja kohaldada neid oma riigis. Valminud kontseptsioon põhineb viimase kümne aasta jooksul ellu viidud karjääriteenuste süsteemi järjekindlal arendamisel."

 

Väliseksperdid Tartu AHHAA keskuse muljeid jagamas


Põhisoovitused
on kokkuvõtlikult järgmised:

·         koostöö teiste riikidega, sh Euroguidance’i ja Euroopa karjääriteenuste poliitika võrgustiku liikmetega, toetab arendustegevust;

·         tuleks algatada poliitikauuringud, sh uurida majanduslikku ja sotsiaalset mõju ning tutvustada tulemusi otsustajatele;

·         vaja on valmistuda Euroopa Sotsiaalfondi uueks perioodiks, aga tagada õigusruumis jätkusuutlik areng;

·         selge rollijaotus teenuseosutajate vahel ja teenuse brändi tunnusmärgi kasutuselevõtt loob selgust ja toetab elanikke abi otsimisel;

·         uuendusliku ja mitmekülgse teenuse arendamine portaali Rajaleidja kaudu toetab erapooletu haridusinfo vahendamist ning loob tulevikuvaates tingimused teenuste kvaliteedi ühtlustamiseks ja tagasisideks;

·         sektoriülene kvaliteedijuhtimine, sh kvaliteedikäsiraamatute kasutuselevõtt, ühtlustab teenuste arendamist ja osutamist.

Aruanne on kättesaadav SA Innove kodulehel rubriigis „Karjääriteenused” (Karjääriteenused > Koostöö > Karjääriteenuste kontseptsioon).

Margit Rammo, SA Innove karjääri- ja nõustamisteenuste arenduskeskuse juhataja