SA Innove tellimusel korraldas turu-uuringufirma Saar Poll OÜ 2008. aasta sügisel Eesti elanikkonna seas uuringu Elanikkonna teadlikkus kutseõppes toimuvast ja kutsehariduse maine. Küsitleti kolme sihtgruppi: elanikkond vanuses 15 – 50 eluaastat, põhikooli lõpuklasside õpilased ja abituriendid.

Uuringust selgub, et mida teadlikum on inimene kutsehariduses toimuvast, seda kõrgemalt hindab ta kutseõppe mainet ja kutsekooli astuvat noort. Inimesed, kes peavad end paremini informeerituks, on saanud rohkem teavet just formaalsetest allikatest (koolide kodulehed, ajakirjandus, teatmikud); kutseharidusega vähem kursis olevad inimesed saavad peamise info sõpradelt ja tuttavatelt. Ligi pooled põhikooli lõpetajatest ja abiturientidest hindavad oma teadmisi kutseõppevõimalustest ebapiisavaks.

Ettevõtjad ja juhid hindavad teiste elanikkonna gruppidega võrreldes kutseharidust kõrgemalt. Enamik küsitletuist leiab, et kutseõppeasutuses saadud haridus pakub tulevikuks eelkõige kindlat sissetulekut, püsivat töökohta ja võimalust töötada ükskõik millises riigis; kutsehariduse baasil saadud ametid võimaldavad keskmisest paremini tööturul hakkama saada.

Kriitilisemalt hinnatakse kutseõppeasutuste majutustingimusi ja materiaalseid võimalusi; paljud küsitletutest ei teadnud, kas praktikabaasid ja õpperuumid vastavad tänapäevastele nõuetele või mitte. Uuringu kohaselt ei ole suur osa Eesti elanikkonnast kursis mahukate investeeringutega kutseõppeasutuste õppeklassidesse ja õpilaskodudesse. Näiteks investeeriti aastatel 2005–2008 Eesti kutseõppeasutuste õppekeskkonna kaasajastamisse 726 miljonit krooni. 2008. aastal kinnitatud kutseõppeasutuste õppekeskkonna kaasajastamise investeeringute kava kohaselt suunatakse täiendavalt kutseõppeasutustesse kuni 3,6 miljardit krooni. Olulise osa investeeringutest moodustab Euroopa Liidu struktuuritoetus.

Iga teine abiturient ja põhikoolilõpetaja on mõelnud kutseõppeasutusse astumise peale; üle poolte abiturientidest (55%) soovib haridusteed jätkata siiski kõrgkoolis ning 65% põhikoolilõpetajatest õppida gümnaasiumis. Samalaadset haridustee jätkamist soovitavad oma lastele ka enamus lastevanematest. Kutsekooli on soovitanud õppima minna vaid 9% põhikoolilõpetajate ja 2% abiturientide vanematest.

Enamik noori soovib tulevikus töötada tippspetsialistide või juhtidena; sellest tulenevalt peetakse konkurentsivõime tagajaks eelkõige ülikooliharidust. Eesti noorte karjäärisihid ei ole paraku kooskõlas tööturul valitseva olukorraga. Hiljuti valminud Euroopa tööjõuvajaduse prognoosist selgub, et kõrgharidusega spetsialiste on järgmise kümnekonna aasta jooksul vaja vaid 30% kõigist töötajatest („Oskuste vajadus Euroopa tööturul aastani 2020. Keskpikk prognoos ja muutused sektorites“ SA Innove trükis, 2008).

Andrus Saar uuringufirmast Saar Poll OÜ kommenteerib küsitlustulemusi järgmiselt: „Eesti ühiskond on väga tugevalt ja kaua aega kultiveerinud eelkõige kõrgharidust ning pehmeid loovaid väärtusi, mitte aga oskusi. Läbi ajaloo on vanemad nõus olnud panustama laste kõrgharidusse, sest see toob reeglina kõrgema sissetuleku ja kindlustunde; propageeritakse valdavalt nö puhtaid ameteid. Oskustööline ei ole tänapäeva ajakirjanduses kangelaseks. Kutsehariduse temaatikat käsitletakse meedias harva; valdavalt on selle esile tõstjateks ettevõtjad, vähem poliitikud ja haridustegelased. Kutseharidus on tänapäeva kontekstis korralikult väärtustamata.“

Uuring on korraldatud kutsehariduse populariseerimise programmi raames Euroopa Liidu Sotsiaalfondi toetusel. Uuringuga saab lähemalt tutvuda SA Innove kodulehel innove.ee.
 
Eva Ladva
kommunikatsiooni koordinaator