Majandus meie ümber muutub pidevalt. Hetkel on tekkinud nö töötajate ülejääk mis tähendab, et kõigile ei jagu töökohti. Kuid vajadus uute töötajate järele hakkab lähitulevikus kasvama, sest tööturult lahkujate arvelt vabaneb järjest rohkem töökohti. See tähendab, et vajatakse noori, kes asendavad pensionile jäävaid inimesi.

Majanduslikult edukates ühiskondades arvestatakse, et 50% töökohtadest eeldavad kutsehariduslikku ettevalmistust, 25% rakenduslikku- ja 25% akadeemilist kõrgharidusõpet.

Nn. riiklikud õppekohad (tasuta) kavandatakse üldjuhul tööturu vajadusi silmas pidades, kõik tasulised õppekohad kujunevad aga noorte valikute baasil.

Pidevalt suurenevad nõuded töötajate oskuste ja teadmiste osas, kuna tööprotsessides tuleb kasutada keerulisemaid seadmeid või suureneb vajadus „tee ära“ asemel „mõtle välja“ tüüpi tegevuste järele. Oma oskusi tuleb lihvida pidevalt ning üha olulisemaks muutub ka uute täiendavate oskuste omandamine, räägitakse nn uutest oskustest ehk siis vajatakse inimesi, kes lisaks mingi ameti omandamisele omavad lisaks veel IT, ettevõtlus- ja ärialaseid teadmisi, häid sotsiaalseid oskusi, on teadlik keskkonnaküsimustes.

Meie majandust kujundab ka tulevikus üleilmastumine, mis toob kaasa suurema spetsialiseerumise, konkurentsivõitluse tihenemise, tootmise liikumise piirkondadesse, kus selleks on parimad eeldused (näiteks tööjõumahuka masstoodangu liikumine Aasiasse). Arenenud riikides ja eeldatavalt ka Eestis on järjest raskem konkureerida lihtsama tootmise osas, sest nii tööjõu kui muud kulud kasvavad. See sunnib majandust liikuma veelgi keerulisemate ja rohkem mõttetööd eeldavate tegevuste suunas. Kõik see tähendab, et maailm muutub pidevalt ning ühes sellega ka töö tegijaile esitatavad nõudmised. Et muutuvas maailmas edukalt hakkama saada, on vaja end pidevalt kursis hoida uute teadmistega.

Eesti arenguid suunavad samad tegurid, mida võib täheldada mujal maailmas. Täiendavate töökohtade loomist on ette näha eelkõige teeninduses (arvutitega seotud teenused, äriteenused, turism, ka sotsiaalvaldkond). Seoses nn mugavusteenuste laiema levikuga kasvab vajadus müüjate, kokkade, kondiitrite, stilistide, kunstnike järele. Hõive kasvu oodatakse hotellide ja restoranide sektoris, milles oma osa mängib töötamine välismaal. Ka äriteenuste valdkonnas prognoositakse hõive suurenemist, siin nähakse kasvupotentsiaali eelkõige arvutitega seotud teenuste valdkonnas.

Rahvastiku vananemine toob kaasa muutusi ka tööturul – kasvab vajadus hooldus- ja tervishoiu teenuste järele, pensionil olevate inimeste soovid ja tarbimisvajadused erinevad tööealiste omast.

Kasvavaid harusid võib leida ka tööstussektoris. Selliseks näiteks on metallitööstus, mis oma töötajate arvu poolest üks suuremaid tööstusharusid. Tehnoloogia arengu ning kvaliteedi tõusu tõttu vajatakse eelkõige oskustööjõudu, keskastmejuhte ja spetsialiste, lihttööd jääb järjest vähemaks. Toiduainetetööstus on tootmismahult Eesti töötleva tööstuse suurim haru. Seoses tootmise automatiseerimisega väheneb lihttööliste osatähtsus ja on oodata spetsialistide ning oskustööliste osakaalu suurenemist. Töötlevas tööstuses oodatakse töötegijaid eelkõige toiduainete tootmises, puidu- ja metallitööstuse ning elektriseadmete tootmises.

Enim on hinnas oskustööline – seadme- ja masinaoperaator – ning spetsialist (tehnik, insener).

Kindlasti on perspektiivi ka elektrotehnika ja energeetikaga seotud erialadel. Nii Eestis kui mujal maailmas toimub üleminek uut tüüpi energiatootmisele ning hinnas on spetsialistid, kes suudavad orienteeruda nii muutunud tehnoloogias kui energiaturu vajadustes. Koos arenguga energiatootmises muutub ökoloogilise kriisi valguses ühe olulisemaks keskkonnasäästlik tootmine. Seda eeskätt põllumajanduses, ent inimtegevuse mõjudega loodusele on vaja arvestada igal tegevusalal senisest enam.

Elus tuleb tihtipeale neli-viis korda ametit või eriala vahetada. Väga hea võimalus on kõigepealt selgeks õppida kindel amet, mis aitab tööturul edukalt hakkama saada.  Kuid kõige olulisem on siiski tegeleda erialaga, mis sulle endale huvi ja eneseteostuse võimalusi pakub.

Rajaleidja 2010