Kooli valides tuleks Sul selgeks teha, mis keeles toimub õppetöö. Seejärel saad hinnata, kas su keeleoskus vastab esitatud nõudmistele. Riikides, kus kõneldakse vähemlevinud keeli, korraldatakse välisõpilastele ja -üliõpilastele enamasti enne õppetöö algust või ka selle ajal keelekursusi.


EL-is on 23 ametlikku keelt. Kas tead, mis keeled need on? Saksa keelt kõneleb emakeelena kõige rohkem inimesi, kuid inglise keel on kõige levinum keel – emakeele või esimese võõrkeelena.


Paljud kõrgkoolid ja ka vahetuslepingud eeldavad mõne rahvusvaheliselt tunnustatud keeletesti sooritamist. Mõned kõrgkoolid tahavad aga tulevaste üliõpilaste keeletaset mõõta oma testiga. Vajakajäämised õppekeele oskuses takistavad nii sisseelamist kooli kui ka üldist integratsiooni, ja sellepärast ei võta ülikoolid teatud hulka välismaa noori oma õppeasutustesse vastu. Keeleoskuse parandamiseks korraldatakse intensiivõppe kursusi ja keelelaagreid. Kui plaanid õppima minna lühemaks perioodiks, tuleks vajalikul tasemel keeleoskus omandada juba Eestis. 

Puudulik võõrkeeleoskus takistab nii kooli sisseelamist kui ka üldist sotsiaalset suhtlemist.
Kui Sa ei oska veel õppekeelt, on kasulik kaasa võtta taskuvestmik, millest saad abi kohalikega suhtlemisel. Kuigi enamasti saad suurlinnades esialgu hakkama ka inglise keelega, tuleks kohalikku keelt võimalikult kiiresti õppima hakata, sest suurlinnadest väljaspool ei ole tihti abi ka väga heast inglise keele oskusest.


Enamasti peab uues ülikoolis tõestama ka enda keeleoskust, seega tuleks õppimiseks valida riik, mille keelt sa juba valdad (ülikoolis peab see olema vähemalt B1 / B2). Kindlasti on abiks, kui minna kohale paar kuud enne õpingute algust ning praktiseerida kohalikega rääkides.

Maarja, kunstitudeng Itaalias


Mitmed kõrgkoolid pakuvad välistudengitele eraldi kursusi, mille töökeel on enamasti inglise keel (nt Põhjamaades, Hollandis, Saksamaal jm) ning mis kestavad üldjuhul ühe semestri või õppeaasta. Mitmed ülikoolid pakuvad ka ingliskeelseid magistriõppe programme. Vahetusõpilasena keskkooliastmest välismaale suundujailt nõutakse enamasti inglise keele oskust suhtlustasandil ja valmisolekut kohaliku keele omandamiseks kohapeal. Siingi on erandeid, nt Hiinasse või Prantsusmaale õppima suundudes on nõudeks kohaliku keele oskus. Oluline on enne välismaale õppima suundumist viia end kurssi kõikide sellekohaste nõuete ja tingimustega.

Kui soovid välismaale keeltekooli minna, tuleks enne kursusele registreerimist kindlasti uurida, kas vastav kool on akrediteeritud ehk piisavalt heaks ja kvaliteetseks tunnistatud. Peaaegu igas riigis on mingi keeltekoole ühendav ja akrediteeriv organisatsioon (nt Inglismaal ARELS, Itaalias A.S.I.L.S, Hispaanias Cervantese instituut). Akrediteering ei pruugi alati olla kvaliteedi garantii, kuid tagab enamasti selle, et tegemist on legaalse asutusega.