Keskhariduse suund on üld- ja kutsehariduse vaheliste teravate piiride kaotamisele, integreerides üldhariduse elemente praktilise suunitlusega õppekavadesse ja vastupidi.

Üleriigiliselt tagatakse koolikohad gümnaasiumis 60% - le ja kutseõppeasutustes 40%-le vastavast vanuserühmast õppureile.

Keskhariduse eesmärk on valmistada õppur ette iseseisvaks toimetulemiseks ühiskonnaliikmena, konkurentsivõimeliseks osalemiseks tööturul ja õpingute jätkamiseks kõrgtasemel.

Kesktaseme õpe on korraldatud riiklike keskhariduse õppekavade alusel koostatud
kooli õppekava järgi. Kesktaseme haridus on laiapõhjaline ning annab võimaluse hilisemaks paindlikuks kutse-, eri- ja ametialaseks spetsialiseerumiseks kutseõppe käigus.


Eestis on kahte liiki kesktaseme õpet: üldkeskharidus ja kutsekeskharidus.

  • Üldkeskharidus (gümnaasium) on põhi-ja keskhariduse riikliku õppekavaga määratletud haridus, mis omandatakse keskkooli või gümnaasiumi 10.-12.klassis. Riikliku õppekava (mis sisaldab õppe-eesmärgid, omandatavad pädevused, kohustuslikud õppeained jne) alusel töötab iga kool välja oma kooli õppekava.

Vastuvõtu tingimused: vastuvõtt toimub põhikooli lõpetamise tulemuste alusel. Gümnaasiumis toimub õppetegevus päevases, õhtuses ja kaugõppe vormis. Kooli lõpetamine on lubatud ka eksternina .

Vaata lisaks kutseõppeasutuse pooleli jätnud isikute gümnaasiumis keskhariduse omandamiseks õpingute jätkamise tingimuste kohta

Gümnaasiumi lõpetamiseks on vajalik sooritada koolieksamid ja riigieksamid.

Formaalharidussüsteemis võivad põhiharidust omandavad õpilased, sh koolikohustuse east väljunud õpilased, kes omandavad põhiharidust õhtuses või kaugõppe vormis, kutseõppeasutuse juures saada kutsealast eelkoolitust (nö lühikesed, kutseorientatsioonikursused). Kutsealast eelkoolitust viiakse läbi põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava valikainetena (st ei nõuta eraldi õppekava ja kutseõppeasutuse (KÕA) kaasatust) ning läbimist ei pruugita arvestada edasiõppimisel.

Kutseõpe põhikoolis ja gümnaasiumis on kutseõpe üldhariduskooli õpilastele, mis toimub koostöös kutseõppeasutusega. Selline kutseõpe sisaldab endas reaalseid kutseoskusi andvaid kursusi mahuga 15-40 õppenädalat. Kutseõpe on eraldi õppekavaga, mille koostamise ja läbiviimise eest vastutab KÕA ning selle läbimist arvestatakse edasiõppimisel samal erialal KÕA-s. Kirjeldatud kutseõppeliik laieneb ka täiskasvanute gümnaasiumides õppijaile, põhihariduseta isikutele, lihtsustatud ja toimetuleku kooli lõpetajatele.
 

  • Kutsekeskhariduse (KKPB) omandamise eelduseks on põhiharidus.

Kutsekeskharidusõpe on põhihariduse baasil toimuv õpe, mille käigus omandatakse lisaks erialale ka keskharidus. Õppeaeg on vähemalt kolm aastat. Kutsekoolides kutsekeskhariduse õppekava lõpetanutel on alates 2006/2007. õppeaastast võimalik kuni 35 õppenädala (n-ö lisa-aasta) ulatuses õppida täiendavalt omal valikul üldaineid ja sooritada riigieksameid. See suurendab kutsekoolide lõpetajate konkurentsivõimet edasiõppimiseks kõrghariduses. Vabatahtlik lisa-aasta toimub täiskasvanute gümnaasiumides või gümnaasiumide õhtu- või kaugõppeosakondades ning õpe on tasuta.

Kutseõpe keskhariduse baasil on õppeliik, kus on võimalik omandada kutseoskused 0,5–2,5 aasta jooksul pärast gümnaasiumi lõpetamist.

Haridus- ja Teadusministeerium