Haigestumise või õnnetuse eest pole keegi kaitstud, kuid arstiabi on välismaal tavaliselt väga kallis. Seepärast tuleks välisriigis õppima asudes muretseda tervisekindlustus, mis korvab arsti visiiditasu, uuringud, haiglakulud ning arstimid.
Mitmetes maades on tervisekindlustus elamisloa saamise eelduseks. Tervisekindlustuslepinguid sõlmivad kindlustusfirmad.
Enne teise ELi liikmesriiki minemist on sul Eesti Haigekassast vaja kaasa võtta Euroopa Liidu ravikindlustuskaart. Kui sul ravikindlustuskaarti kaasas ei ole, on teise riigi meditsiiniasutusel õigus nõuda arstiabi eest tasumist täies ulatuses, kuna arst ei tea, kas oled oma koduriigis kindlustatud või mitte. Hiljem saad pöörduda kulude hüvitamiseks Eesti Haigekassa poole originaaltšekiga.
EL kodanikena saavad Eesti Haigekassas kindlustatud isikud teises EL riigis ajutisel viibimisel koheselt vajaminevat arstiabi. Koheselt vajaminev arstiabi ei ole tasuta – maksta tuleb patsiendi omavastutustasud asukohamaa tariifide järgi. Ei Haigekassa ega Eesti välisesindused ei tasu aga sinu kojutoimetamise kulusid õnnetusjuhtumi puhul. Seepärast on kasulik reisil viibimise ajaks hankida reisikindlustus, mis kataks võimalike ravi-, haigla- ja esmaabikulude kõrval ka sinu tasuta kodumaale toimetamise. Samuti hõlmab selline kindlustus teisi ootamatusi, nagu ära jäetud või hilinenud lennud, marsruudimuutused, krediitkaardi, sularaha või pagasi kaotsiminek jne.
Mitmed välisriigid nõuavad tööle asujatelt või õppima suundujatelt tõendit selle kohta, et isik ei ole pärit kollapalaviku, koolera või katku levikuga alalt. Nõutava tõendi väljastab Eestis Tervisekaitseinspektsiooni Tallinna Tervisekaitsetalituse Eesti Sanitaarkarantiinitalitus.
Kaugematesse maadesse reisides peaksid sa eelnevalt välja selgitama, milliste haiguste vastu on vajalik või soovitav lasta end vaktsineerida. On riike, kus vaktsineerimistunnistust peetakse piiriületusel sama tähtsaks kui passi. Samuti on vaja arvestada sellega, et paljud kaitsesüstid tuleb teha mitu kuud enne reisile asumist.
Enne välismaale minekut on kasulik käia arsti vastuvõtul . Seal saad välja selgitada, milliseid tervisega seotud ohte võib eesseisval reisil ette tulla. Kui on tõenäoline, et vajad regulaarset ravi, palu arstil endale koostada vastav esmaabipakike. Samuti palu arstilt tõendit oma tervisliku seisundi ja senise ravi kohta. Kui tarvitad ravimeid, lase arstil välja kirjutada retsept, millega saad osta välja kogu reisi ajaks vajamineva koguse. Veendu, et kaasavõetavad ravimid ja nende kogused on legaalsed! Info saamiseks pöördu külastatavate riikide saatkondade poole.
Kui jääd reisil olles haigeks või vajad muul põhjusel arstiabi, pöördu oma kindlustusfirma nõuannete kohaselt kohaliku raviasutuse või arsti poole.
Hädas olles võid pöörduda lähimasse Eesti välisesindusse . Vajadusel aitab konsul sind ühenduse võtmisel perekonna või lähedastega. Konsul saab aidata korraldada haiglaravi, vajadusel ka Eestisse transportimise.
Et välismaal terviseprobleeme vältida, saad oma tervise eest hoolitseda pidades kinni puhtuse- ja hügieeninõuetest. Üldiselt ei ole arenenud riikides terviseriskid suuremad kui Eestis ning turistidele mõeldud piirkondades on oht haigestuda nakkushaigustesse suhteliselt väike. Siiski võid sattuda ka vähemarenenud paikadesse, kus ebakvaliteetsest toidust või joogist tingitud tervisehädade ilmnemise risk on suurem.
Välismaal viibides kehtivad samasugused tervishoiureeglid nagu koduski, kuid rahulikuma ning mugavama reisi huvides peaksid välismaal neile tavalisest rohkem tähelepanu pöörama.
Nakatumisest hoidumiseks käitu järgnevalt: