Jaan Õispuu
Žürii liige

Juba teist aastat korraldas SA Innove Karjäärinõustamise Teabekeskus koostöös Eesti Emakeeleõpetajate Seltsiga gümnaasiumiõpilastele ja ülikoolide esmakursuslastele kirjandivõistluse “Tulevik ja karjäär”. Kirjandeid hindas žürii, kuhu kuulusid seltsi liikmed Kaja Sarapuu (Kose Gümnaasium), Kaider Vardja (Tabasalu Ühisgümnaasium) ning Merike Vardja ja Jaan Õispuu (mõlemad Tallinna Pedagoogikaülikool).

Tänavu laekus võistlusele 63 kirjandit. Gümnaasiumiõpilaste kõrval oli osalejate hulgas ka 4 üliõpilast: 2 Tallinna Pedagoogikaülikoolist, 1 Tartu Ülikoolist ja 1 Tartu Ülikooli Narva Kolledžist. Kõige rohkem – 28,5 % ─ oli kirjandeid saabunud Tallinnast. Hästi oli esindatud ka Ida-Virumaa (19,0 %). Osavõtjate arvult kolmas oli Pärnu maakond, kuid, tõsi küll, paraku ainult ühe kooliga. See kool oli Kilingi-Nõmme Gümnaasium. Kirjandivõistlusele oli saadetud töid veel Viljandi linnast ja maakonnast, Tartu linnast, Lääne-Virumaalt, Harju- ja Läänemaalt ning Valga, Rapla ja Põlva maakonnast. Suurima osavõtjate arvuga oli Tallinna Tondiraba Keskkool.

Kirjandite tase oli hea: neis avaldub autorite hea kirjanduslik vaist, stiil, suurepärane arutlusoskus, ja mis peamine – optimistlik suhtumine oma tulevikku. Näib, et kirjandi korraldajatel on teema valik õnnestunud – noori on köitnud tuleviku ja karjääri teemadel arutlemine. Kuigi noormehi oli kirjutajate hulgas vähe (19 %), väärivad nende kirjandid esiletõstmist tõsimeheliku ellusuhtumise ja hea arutlusoskuse poolest. Rõõmustav on seegi, et võistlusel osalesid aktiivselt nii eesti kui vene noored Ida-Virumaalt.

Kirjandid ei kinnita ka ajakirjanduses esinevaid väiteid noorte ajude massilise äravoolu ohu kohta: mitte keegi noortest kirjutajatest ei sidunud oma tulevikku ja karjääri välismaaga. Mõnel korral märgiti vajadust kusagil mujal stažeerida ja end täiendada, kuid “Eesti tolmu jalgadelt pühkimise mentaliteeti” ei kohanud žürii üheski kirjandis. Mitte üheski kirjandis ei halvustatud ka Eestis saadava-antava hariduse taset.

Eelmise aasta kirjanditega võrreldes avaldub selgemalt uus teema - Euroopa Liit ja noortele EL-i liikmelisusega avanenud võimalused. Ent mitte võimalused Eestist nelja tuule suunas kaduda, vaid end Eesti kasuks arendada ja täiendada.

Autorid näevad end enamikus oma tuleviku ja karjääri subjektide, mitte objektidena: nad teavad, et eesmärkide saavutamiseks on vaja pingutada ja vaeva näha. Ollakse veendunud, et oma tuleviku ja karjääri kujundajad on noored ise.

Unistuste elluviimise valikutes jäädakse realistideks. Rapla noormehe Teet Tederi kirjandist selgub, et inimene peab oma võimeid tundma ja arvestama. Aga ka kehvemate võimetega noor ei tohi sattuda paanikasse. Teet tõdeb humoristlikult: “Muidugi on unistused ja suured plaanid need, mis elus edasi viivad. Aga kõik ei saa olla kuningateks. Tagaplaanil, kuid mitte vähem tähtsad on ka kojanarrid ja õuedaamid. Selles aga hirmu fenomen seisnebki.” Üle oma varju hüpata ei maksa, lisab kirjandi autor. Vahel osutuvad takistavaiks asjaoludeks aga kas liigne tagasihoidlikkus või ülearune enesekindlus. Samast kirjandist loeme: “Olen noor ja kardan – kõike. Miks? Sest olen noor. Sest olen kogenematu. Sest olen algaja. Sest minu kael on kui uhke pilliroog – kõrge, aga rabe. Tegelikult pole ta isegi kõrge mitte, ainult rabe.”

Noored ei ületähtsusta kõrgharidust kui karjääri ja karjääritegemise eeldust: üsna mitmes kirjandis seatakse kõrghariduse ja karjääri seosed kahtluse alla. Ka mõtlemata, kiiruga ja teiste mõjul tehtud otsused võivad hiljem kätte maksta. Mitmes kirjandis arutletakse kõrghariduse ja miinimumpalga seoste üle.

Tõdetakse, et karjääritegemine on küll “tihe rebimine”, kuid karjääri võib teha erinevalt ja erinevatel elualadel. Ideaalidena pole nimetatud traditsioonilist pangandust, äri, poliitikat jm näiliselt kiiret edu, rikkust ja kuulsust toovaid elualasid. Unistatakse fotograafi, arsti, õpetaja, meremehe, sotsiaaltöötaja, sõjaväelase ja mitmest teisestki elukutsest. Ka neis ameteis nähakse karjääri ja eneseteostuse võimalusi.

Karjäär võib olla aga ka pereema seisus, sest “emadel on vaja olla KOGU aeg parim”. Oleks tore, kui see Liisa Mägi (Tallinna Ühisgümnaasium) mõte leiaks ühiskonnas üldisemat poolehoidu nii eesti neidude ja noorte naiste hulgas kui ka meie riigi ühiskonnas tervikuna.

Erinevalt eelmisest aastast tunnetatakse kirjandeis ka elukestva õppe, täiend- ning ümberõppe vajalikkust. Karjääri seisukohalt peetakse tähtsaks kohanemisvõimet: “Edukas inimene on hea kohanemisvõimega. Selleks, et elus edasi jõuda, peab seda väga tahtma…” (Anna Kolossova, Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumi 10. kl.).

Kirjandite tase oli ühtlaselt kõrge. Kui žürii üksteisest sõltumatult tehtud paremusjärjestusi võrdles, selgus, et esikolmiku suhtes oli oldud üksmeelel: võitjaks tunnistati Rapla Ühisgümnaasiumi abiturient Teet Teder, 2. koha ja sõjandusteema parima käsitleja tiitli saavutas Otepää Gümnaasiumi abiturient Rain Pohlak; 3. koht läks Tallinna Ühisgümnaasiumi abituriendile Liisa Mägile. Žürii tõstis esile 4-ndaks jäänud Tanel Ainla (Viljandi Paalalinna Gümnaasiumi 12. klass) väga head ja asjalikku arutlust.

Žürii kõigi liikmete väljavalitute hulka (5.-9. koht) kuulusid (tähestiku järjekorras) Mari Agarmaa (Tartu Kommertsgümnaasiumi 10. kl.), Piret Hiiesalu (Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi 11. kl.), Hardi Köhler (Viljandi maagümnaasiumi 12. kl.), Urmas Lüüs (Haapsalu Gümnaasiumi 10. kl.), Anneli Orgusaar (TPÜ idamaade filoloogia 1. kursus), Marju Tõnisson (Jõhvi Gümnaasiumi 12. kl.) ja Liisi Varik (Räpina Ühisgümnaasiumi 12. kl.).

 

 

Kokku valis žürii välja 30 kirjandit, mille autoritele andis autasud üle haridus- ja teadusminister Toivo Maimets 2. detsembril toimunud noorte infomessi “Teeviit” avamisel.