Kirjandivõistluse Tulevik ja karjäär neljas aasta

Juba neljandat aastat kuulutas Sihtasutus Innove Karjäärinõustamise Teabekeskus välja kirjandivõistluse "Tulevik ja karjäär". Žüriis olid Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi liikmed Kaja Sarapuu (Oru Põhikool), Jaan Õispuu (Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasium), Kaider Vardja (Tabasalu Ühisgümnaasium) ja Merike Vardja.

Kirjandivõistlus "Tulevik ja karjäär" on võtnud aasta-aastalt hoogu. Praegu saame rääkida iga-aastasest konkursist, mida koolides teatakse ja oodatakse. Koolid teevad edukat karjääri- ja kutsenõustamistööd. Ka võistlustöödega on nähtud vaeva. Sel aastal laekus komisjonile 91 tööd gümnaasiumi- ja kutseõppeasutuste õpilastelt ning eelmisel õppeaastal kooli lõpetanud noortelt. See on rekordarv kirjandeid. Korraldajate eesmärgiks oli suunata noorte tähelepanu oma elutee planeerimise olulisusele tänapäeva kiiresti muutuvas maailmas.

Millest mõtlevad tänapäeva noored? Ennekõike üllatas positiivselt, et ei kiputa enam välismaale tööle. Nii mõnedki soovivad teises riigis küll haridust omandada, kuid elada ja töötada Eestis.

Eelistame Eestit!

Kodumaal ja välismaal elamist ja õppimist käsitlevad noored enamasti praktilisest küljest. Nähakse, et parem, turvalisem, soodsam ja kasulikum on elada Eestis. Näiteks Kaidi Erik Jõhvi Gümnaasiumist kirjutas: „Kuigi kodus istudes loetakse maailmaraamatust vaid üks lehekülg, on vahel kodukandis ja -riigis olla parem kui välismaal. Kui noored lähevad välismaale oma silmaringi avardama, siis tehakse seda peamiselt õppimiseks. Samas tuleb öelda, et ka Eestis on võimalik saada väga head haridust, kuna meie ülikoolid on maailmas tuntud oma pika ajaloo poolest ega nõua alati suuri ressursse vanemate rahakotist.“

Arvatakse, et kodumaal olemist ei kaalu üles isegi ahvatlused ja eelised, mis saavad osaks maailmakodanikule: „Populaarne mõtteviis on see, et kõik parem on välismaal. Joostakse mujale õppima ja tööle. Enam pole erandlik see, et kogu suvi veedetakse kuskil lähinaabrite juures marju korjates või Suurbritannias lapsi hoides. Maailmakodanik on meeldiv olla, aga ometi ei tunne ma vajadust siit niipea lahkuda. Ahvatlused on küll olemas, aga oma kodumaad ei asenda miski.“ (Karoliina Vasli, Nõo Reaalgümnaasium).

Eesmärk – valik – tulevik

Abituriendid arutlevad oma eesmärkide, valikuvõimaluste, tuleviku, võimalike saavutuste üle noorusliku enesekindluse ja optimismiga. Tuleviku kujundamine algab eesmärgi seadmisest – kuhu või milleni pürgida? Nii kajastub noorte kirjandeis peaaegu kogu inimese elukaar. Ühtlasi ilmneb noorusliku eluvaimu tugevus ja siirus, mis viibki elu edasi ja teeb maailma paremaks. Meie kodu, kodumaa, maailm on hea paik, kus elada.

Siim Jakobsoo (Pärnu Koidula Gümnaasium) meelest on esmatähtis eesmärgi seadmine, olgu see kui kõrge ja kauge tahes. „Essentsiaalne on luua endale kas või ületamatu eesmärk – eesmärk seegi – ning siis püüelda marutõbiselt selle poole.“

Valikute kaalumisel ja tuleviku kavandamisel ollakse realistlikud, mõistetakse, et kõik ei tarvitse õnnestuda. „Kõige hirmsam tundub inimesele, ka mulle olukord, kui pärast eluaegset õppimist mõistetakse, et senine on asjatu – vanemate või ühiskonna seatud arvamused, eesmärgid ei sobi, aastatepikkune töötegemine ei vii sihile ega edene, sest ametivalik ei olnud tegelikult enda südamesoov. Kõige ebameeldivam ongi töö, mida ei meeldi teha, sõbrad, kes on pealiskaudsed, silmakirjalikud; kui puudub pere ning elu eesmärk tundub ähmane, edukast karjäärist rääkimata – see on minu suurim kartus praegu tulevikule mõeldes.“ (Karolin Lillemäe, Tallinna Inglise Kolledž).

Ent tulevik on ees, selle looja ja ehitaja on igaüks ise. Valikud tuleb teha. Ebaõnnestumise korral ei ole küll võimalik eluteed uuesti läbi käia, kuid ikka ja jälle võib leida endas jõudu otsast alata. Tähtis on, et inimene teeb oma valikud mõistuse ja südamega. Isegi kui ta on teinud midagi valesti, pole sel juhul midagi kahetseda. Lisell Veskimeister Saue Gümnaasiumist kirjutas: „Vaid Faustil avanes võimalus oma elutee uuesti läbi käia, ja lõpuks tõeline õnn leida. Reaalse elu kangelastel tuleb kohe valikuid võimalikult hästi ja ettenägelikult teha, ning et lõpuks on olulisem siiski hinge- ja meelerahu, tuleb juhinduda võrdselt nii teadmistest kui ka südamehäälest. /---/ Elu seisnebki pidevalt valikute tegemises. Käies mööda oma rada ja ääristades seda valikutega, mis tehtud mente et corde – mõistuse ja südamega, võib uskuda, et tehtud otsuseid ei pea kahetsema, vaid need saavad võtmeks teel õnneni.“

Noored küsivad, mis on karjäär. Kuidas saavutada karjääriedu? Kui tähtis on karjäär? jne. Need küsimused painavad ja võluvad ühtaegu. Oma karjäär tuleb ise kujundada, hoolimata teiste arvamusest või vastasseisust: „Ühiskond avaldab survet ja mõjutab indiviidi, kuid massi arvamus ei tohiks saada määravaks inimese karjäärivalikul, seda peab ise otsustama. Tähtis on, et inimene on ise rahul oma valikutega, teiste soosing on teisejärguline. Oma südametunnistuse häält tuleb kuulata. Töötajaid on tarvis igasse ametisse ning üht teisest kõrgemale tõsta oleks ebaeetiline. Amet ei riku meest.“ (Jaana Seinberg, Saue Gümnaasium).

Ollakse veendunud, et karjäär pole kogu elu. Jüri Pikner (Tartu Kivilinna Gümnaasium) küsib: „Kui tähtsaks pidada karjääri? Ametikohustustele ei saa kulutada tervet aega – eraelu on ka tähtis. Peaasi on, et üks ei hakkaks teise üle domineerima.“

„Kui sul on pere ning püüad teha karjääri, peaksid alati asetama esikohale perekonna, sest karjääri poolelijäämine perekonna pärast pole pooltki nii hull kui karjääri tõttu perest ilmajäämine.“ (Teele Saul, Tallinna Kristiine Gümnaasium).

Inimelu mõte

Nii jõuavad noored asisest maailmast elu nn pehmete väärtusteni – rõõmu, õnne, unistuste, usu ja armastuseni. Teisi sõnu elu mõtteni, mis on inimeseksolemise pärisosa, see tuum, millel rajaneb kõik muu, ilma milleta pole ei valikuid ega karjääri. „Õnn on tunne, mis muudab elu ilusaks. Inimene on õnnelik, kui ta on saavutanud oma eesmärgid. Õnnelik inimene on hea inimene. Inimene peab olema õnnelik. Elus on vaja armastust, soojust ja usaldust. Õnneks pole palju vaja – üks lilleõis, kodune pannkoogilõhn, soe naeratus, jalutamine lumises metsas või lihtsalt olemine koos kallite ning lähedaste inimestega,“ mõtiskleb Annika Birk Tartu Kivilinna Gümnaasiumist.

„Piltlikult öeldes on elu nagu küünal. Läheb palju vaeva, õppimist, et küünal süüdata. Läheb palju aega mõistmaks, miks me elame, miks küünal põleb. Läheb aega, enne kui taipame, et elu on kiire ja liigub suure kiirusega edasi. ... Küünal põleb. Aga et ta kaua põleks, suure leegiga, ja et temast kustudes vaid tühjus järele ei jääks, vaid uhke mälestus, selle nimel rügame, õpime ja elame.“ (Ilona Ringas, Kilingi-Nõmme Gümnaasium).

Noorte mõtisklused päädivad ka inimese elukaare kuldse osaga – etteaimamisega endast kauges tulevikus, olles saavutanud selle, mis noorena eesmärgiks seatud. „Pensionipõlve kujutan ette rahuliku ja vaiksena. Koos abikaasaga naudiksin merekohinat, päikesetõusu ja -loojangut, sest minu hubane kodu asub mere lähedal. Hoolitseksin enda vaimu ja hinge eest. Kui aega üle jääb, liituksin rahvatantsurühmaga, et turgutada ka füüsilist vormi. Tahaksin olla lastele hea vanaema, mehele hea abikaasa.“ (Õie Merimaa, Tõstamaa Keskkool).

Anne Nestor Jõhvi Gümnaasiumist on tõdenud: „Et leida südamerahu, peab inimene tundma rahuldust läbitud teekonnal sooritatud tegudest ja mõeldud mõtetest. Olgu selleks siis laste kasvatamine, firma loomine, kellegi elu päästmine või „tõe“ leidmine.“

Žürii otsusega valiti selle aasta parimaks kirjutajaks Helis Ust Vinni Pajusti Gümnaasiumi 12. klassist. Teise koha sai Säde-Helin Vohlbrück „Koninklijk Atheneum Aarschot“ keskkoolist. Väga head kirjutajad olid veel Kaisa Kulasalu Hugo Treffneri Gümnaasiumist ja Triin Põldra Tartu Descartes`i Lütseumist. Teatri eripreemia määrati Arne Sildnikule Tallinna Georg Otsa nim Muusikakoolist ja noorsootöö eripreemia sai Kadri Salu Tõstamaa Keskkoolist. Äramärkimist leidsid veel järgmiste õpilaste tööd: Maret Abram, Annika Birk, Kaidi Erik, Karl Haljasmets, Silly Jaanus, Siim Jakobsoo, Mikk Kaevats, Ott Kuldkepp, Karolin Lillemäe, Grete Ling, Edvard Ljulko, Anne Nestor, Ago-Juhan Mustonen, Merilin Männiste, Aigi Ohtla, Maari Põim, Ilona Ringas, Marilin Ristikivi, Rainer Saad, Anastassia Semjonova, Liivi Soosalu, Pille-Riin Tammela, Karoliina Vasli, Madis Vasser. Kõik äramärgitud tööde kirjutajad said vabapääsme infomessile „Teeviit“. Parima õpetaja-juhendaja preemia sai Dea Proode Jõhvi Gümnaasiumist, kelle õpilaste märkimisväärseid töid on konkursil osalenud esimesest aastast alates. Esimese koha omanik sai noorte infomessil „Teeviit“ kätte auhinna – arvuti. Auhinna andis üle haridus- ja teadusminister pr Mailis Reps.

Suur tänu kõikidele kirjutajatele ja õpetajatele! Nüüd jääme ootama järgmist konkurssi „Tulevik ja karjäär 2007“. Häid mõtteid ja kirjutamislusti!


Kaider Vardja,
Tabasalu Ühisgümnaasiumi kirjandusõpetaja,
kirjandivõistluse žürii liige