Kontakti loomise oskust võib pidada õnnestunud suhtlemise nurgakiviks.

Enamasti tahetakse suhtlemist aga alustada hetkest, mil hakkad edastama omapoolset infot. Suhtluspartner võib olla aga hoopis teisel lainel ja seda infot mitte vastu võtta. Nii jääbki kontakt sündimata või suheldakse n-ö hingetult, räägitakse teineteisest mööda.

Kerge on teha oletusi teise inimese mõtete või tunnete kohta: vaatab otsa – küllap siis ka märkab mind; noogutab – järelikult on nõus jne. Tegelikult tuleb endal veenduda, millisel tasandil vestluspartner on. Vastutus kontakti loomise eest seisab suhtlemise alustajal.

Kontakti puudumisel on tulemuseks pinnapealsed lahendused.  Mõtle kas või juhi peale, kes möödaminnes viskab sekretärile pataka pabereid ja lisab mokaotsast, et vajab neid sorditult tunni pärast. Kui sekretär sel hetkel telefonitsi vestleb, ei saa ta süveneda, mis eesmärgil, kujul ja mis ajaks juhil neid täpselt vaja on. Ta ei saa seda ülesannet parimal moel täita ning sellisele delegeerimisele võib järgneda vastupanu, mis vallandab arusaamatuste laviini.

Samalaadne tüüpolukord on, kui naine tuleb koju ja teatab diivanil istuvale mehele: „Pane riidesse, läheme mu emale külla!” Kuna naine kontakti loomisele tähelepanu ei pööranud, võib see mehe kergesti häälestada protestilainele. Mehel võis olla tööl väga raske päev, ta oli lubanud kohtuda sõbraga, tahtnud lihtsalt üksi olla – igal juhul edastas naine teate n-ö kurtidele kõrvadele. Tal ei maksa oodata, et mees rõõmuhõisetega püsti kargab ja rõivastuma tõttab.

Kontaktiloomist saab õppida ja harjutada. Selle eeldus on sõnalise väljenduse selgus ja partnerile arusaadavus. Mittesõnalise käitumise kooskõla sellega, mida sõnades soovime väljendada. Keskendumine olukorrale, milles hetkel viibime – just selle olukorra vajadustele ja eesmärkidele. Head kontakti aitab saavutada avatud ja hinnanguvaba keskendumine suhtluspartnerile.

Saad suhtluspartneriga parema kontakti, kui:

  • annad talle hetke aega oma tegevuselt sinule ümber lülituda; 
  • ei ürita samaaegselt veel millegi muuga tegelda;
  • vaatad talle otsa;
  • kasutad rituaalset suhtlemist – tervitad, vajaduse korral esitled ennast, vaatad otsa;
  • oled sõbralik;
  • kiire kõnelejana räägid tavapärasest veidi aeglasemalt;
  • su kehakeel väljendab avatust ja hoiak pole tõrjuv.

Tasakaalu võti


Küsimused endale:

  • Milliste inimestega suheldes on mul kõige raskem psühholoogilist kontakti saada? Miks? Mida need põhjused ütlevad mu enda kohta?

Kasulik kirjandus
Tark lapsevanem. Thomas Gordon. 2003
Igapäevaoskused: kuidas ennast kehtestada, teisi kuulata ja konflikte lahendada. Robert Bolton. 2002
Suhtlemisoskused. M. McKay, M. Davies, P. Fanning. 2004
Tõhus juht. Thomas Gordon. 2003