Valgamaa Rajaleidja keskuse ajaloo 4. konverents „Kõik lapsed peavad saama võimaluse õnnestuda“ toimus 23. novembril, mille eesmärk on aastast aastasse olnud laste heaolu edendamine.

Valgamaa gümnaasiumis toimuval konverentsil osales üle saja haridusvaldkonna asjatundja – õpetajaid, tugispetsialiste, koolijuhte, lastevanemaid, õppejuhte, noorsootöötajaid jt – kelle võimuses on laste eluolu parem ja targem korraldamine. Nagu traditsiooniks saanud, toimub konverents sümboolselt lapse õiguste nädalal, mil tänavu möödub 26 aastat ÜRO lapse õiguste konventsiooni jõustumisest Eestis.

Konverentsil käsitleti haridusvaldkonna spetsialistide ja praktikute ettekandmisel teemasid, mis on aktuaalsed – nt suhtlemine konfliktiolukorras, vaimset tervist kaitsevad faktorid, Eesti õpilaste heaolu PISA 2015. a uuringus, kaasav haridus ning Eesti noorte karjäärijuhtimise pädevused. Esinesid kliinilised psühholoogid Airiin Demir ja Anna-Kaisa Oidermaa, PISA koordinaator Gunda Tire, haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna nõunik Tiina Kivirand ja Innove karjääriõppe peaspetsialist Virve Kinkar.

Videotervituse tõi meieni maasekretär Tõnis Lass maavanema ülesannetes, oma kõnes rõhutas ta konverentsi kui traditsiooni vajalikkust ja Rajaleidja teenuste jätkusuutlikkuse olulisust. Konverentslasi tervitasid veel Valga gümnaasiumi direktor Andrus Murumaa ja Valgamaa Rajaleidja keskuse juht Jaanika Käst. Päeva modereeris Lauri Drubinš.

Valga Muusikakooli puhkpilliansambel, õpetaja Aveli Paide juhendamisel, lõi meeleolu kahe looga: It's so easy- Buddy Holly ja Don't worry be happy- Bobby Mcferrin.

Ettekandes „Suhtlemine konfliktiolukorras“ käsitles Airiin Demir, kliiniline lastepsühholoog, Verge metoodika treener, konfliktide tekkimise dünaamikat ja efektiivseid suhtlemise põhimõtteid. Airiin käsitles lihtsalt ja arusaadavalt konfliktis olevate inimeste vahel toimuvaid suhtlemismustreid, ilmestades oma ettekannet eluliste näidetega. Kuulajatele sai arusaadavaks konflikti emotsionaalne dünaamika. Ettekandest jäi kõlama mõte “ „Pole oluline see, mida sa ütled, vaid see, kuidas sa seda ütled“.

Ettekandes „Oleme olemas“ rääkis Anna-Kaisa Oidermaa - kliiniline psühholoog, pereterapeut, MTÜ Peaasjad tegevjuht- vaimse tervise kaitsvatest faktoritest, ohumärkidest ja sekkumisvõimalustest. Ettekandest jäi kõlama, et inimese vaimsest tervisest sõltub tema igapäevane toimetulek ja rahulolu. Londoni majanduskooli teadlaste hiljutine uuring väitis koguni, et inimeste vaimse tervise parandamine on neli korda efektiivsem kui võitlus vaesusega. On palju asju elus, mis ei sõltu otseselt meist, kuid siiski väga lihtsate vahenditega saab inimene ennast aidata. Näiteks tervislik toitumine, piisav uni, füüsiline aktiivsus. Ettekande jooksul said kõik saalis kuulajad mõelda ja hinnata ka enda eluga rahulolu kümne palli skaalal ja kasulikke nippe, kuidas seda rahulolu kasvatada. Konverentslastel oli võimalus kaasa võtta MTÜ Peaasjad tegevjuhi kaasa toodud metoodilisi materjale nagu „Sammud positiivse vaimse tervise suunas“ ja „Hea enesetunde test“.

„Eesti õpilaste heaolu PISA 2015 järgi“ ettekandes selgitas Gunda Tire PISA uuringute 2015 a tulemusi Selgub, et õpetaja tunneb huvi iga õpilase õppimise vastu ja Eesti maapiirkonna ja eesti õppekeelega koolide õpilased tunnevad suuremat kuuluvustunnet kui vene õppekeelega koolide õpilased. Hea on teada, et 88% õpilastest räägib vanematega peale kooli ja et 92% vanematest tunneb huvi lapse koolitöö vastu. Kasvõi ühekordne kehalise kasvatuse tund nädalas, keskmise tugevusega füüsiline koormus või suure intensiivsusega füüsiline koormus lisavad õpilaste rahulolule umbes 0,4 punkti. Rahulolu tõstab ka rääkimine ja kohtumine sõpradega, õpetajate ja vanemate toetus.

Kaasava hariduse arengusuundadest rääkis HTM-i üldharidusosakonna nõunik Tiina Kivirand. Ettekandja tutvustas teemapäevast osavõtjatele, missugused on üldised ootused kaasavale haridusele ning kaasava hariduse trende Euroopas. Mida oodatakse õpetajatelt, tugispetsialistidelt, missugune roll on abiõpetajal. Ettekande lõpus saime teada, missugused on hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse edasised suundumised Eestis seadusandluse tasandil, milline on riigipoolne toetus.

Päeva viimane ettekanne käsitles teemat „Karjääri kujundamise pädevuste mudel ja selle rakendamine koolis“, mida tutvustas SA Innove karjääriõppe peaspetsialist Virve Kinkar. Mudel põhineb uuenenud õpikäsitusele tuginevate riiklikele õppekavadele ning kaasaegsele karjääri kujundamise paradigmale. Kõnealune mudel on seotud mitmete teiste pädevusmudelitega (nt digipädevused, üldpädevused ) ning aitab paremini kirjeldada osaoskuseid ja konkreetseid õpitulemusi neljas tegevuspädevuste valdkonnas: eneseteadlikkus, võimaluste analüüs, planeerimine ja tegutsemine. Uudne lähenemine puudutab just tegutsemise valdkonda, mis suurendab õppija valmisolekut teha teadlikke karjäärivalikuid ehk olla ennast juhtiv õppija, karjääri kujundaja, oma arengu jälgija. Koolidel aitab antud mudel kavandada süsteemsemalt õppeprotsessi ja hinnata karjääriõppe tulemuslikkust, sh teha tõhusat ja tulemuslikku koostööd kooliväliste partneritega toetamaks õppijate arengut nende vajadustest lähtuvalt.

27. novembri meeskonna konverentsi tagasiside koosolekust selgus, et tunneme rõõmu tehtust, üksteisest, headest tagasisidedest ja oleme uueks konverentsiks aasta pärast valmis.

Jaanika Käst

Valgamaa Rajaleidja keskuse juht