Kui küsida, mida tähendab õppenõustamine, oleks kõige lihtsam selgitus ilmselt selline: see on lapse arengu ja kasvamise toetamine. Kui lapsel on probleeme õppimisega ja mure juba nii suur, et kannatavad suhted klassis ja kodus ning vanemate ja õpetajate teadmised-oskused last aidata on lihtsalt otsa saanud, siis õppenõustamiskeskusest saab ikka abi.

Aastatel 2008–2011 tegutses Euroopa Sotsiaalfondi ja Eesti riigi toel programm „Õppenõustamissüsteemi arendamine“. Programmi elluviija oli Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus, programmi partnerid valiti ja nimetati koostöös kohaliku omavalitsuse üksuste maakondlike liitude ja maavalitsuste haridusosakondadega.

Võib julgelt öelda, et täna on 3 aastat kestnud programmi viljade maitsmise aeg – Eestis tegutseb 18 õppenõustamiskeskust (ÕNK). Piirkondlikke keskusi on 16, lisaks on Tartu Hiie Koolis ja Tartu Emajõe Koolis nõustamisüksused, mis pakuvad üle-eestiliselt õppenõustamisteenust kuulmis- ja kõnepuude ning nägemispuude juhtudel.

Õppimisrõõm jääb alles ning laps saab hea hariduse siis, kui õpetamisel arvestatakse tema isikupära ja võimekust. Igal lapsel on oma õpistiil, unistused ja tulevikuplaanid; iga lapse taga on kodu, mis tema hariduskäiku toetab – olgu siis vähemal või rohkemal määral. Igas koolis õpib lapsi, keda on nende haridustee jooksul oluline eriliselt toetada ja kellele pakkuda veidi suuremat tähelepanu. Just need lapsed, nende pered ja õpetajad on ÕNK-ide sihtrühm. Õigeaegne erivajaduse märkamine, sellega pidev tegelemine ja toe pakkumine õpetajatele ning lastevanematele vähendab õpilaste koolist väljalangevust ning tõstab noorte konkurentsivõimet tulevikus.

Eestis on praegu toimiv 2-tasandiline nõustamissüsteem. Kõigepealt toimub konkreetne töö lapsega koolis või koolieelses lasteasutuses. Seejärel jätkub töö piirkondlikus ÕNK-is, kus logopeedilt, eripedagoogilt, psühholoogilt jt spetsialistidelt saavad nõu küsida lastevanemad, õpetajad, teised haridustöötajad (nt individuaalse õppekava koostamine, lapse uuringud, konkreetsete metoodikate soovitamine jmt). Piirkondlikud keskused tegutsevad jõudsalt, pakkudes suurt abi koolidele ja lasteaedadele – iga spetsialisti eraldi palkamiseks ei jätkuks lihtsalt ressursse. Ideaalis võiks süsteem olla aga 3-tasandiline, kus kolmas tasand tähendaks tööd riiklikus metoodikakeskuses, kust saaksid tuge ÕNK-i töötajad ning kuhu koondatakse head praktikad.

Poliitikauuringute Keskus Praxis tegi programmi „Õppenõustamissüsteemi arendamine 2008–2011“ lõpus uuringu „Õppenõustamisteenused: kättesaadavus ja rahulolu”. Küsimustele vastasid õpetajad, õppealajuhatajad, koolidirektorid, lasteaiaõpetajad, lasteaia õppealajuhatajad ja juhid. Uuringu peamine eesmärk oli selgitada nõustamisteenuse kättesaadavust ning üldhariduskoolide ja koolieelsete lasteasutuste õpetajate ja juhtide rahulolu nõustamisteenustega ÕNK-ides.

Kõrget teadlikkust piirkondlike ÕNK-ide teenustest ja tegemistest näitasid nii õpetajate, õppealajuhatajate, koolidirektorite, lasteaiaõpetajate, lasteaia õppealajuhatajate kui ka lasteaia juhtide vastused. Nii linnakoolide ja -lasteaedade kui maakoolide ja -lasteaedade seas on ÕNK-i teenuste kasutajaid rohkem kui mittekasutajaid. Silmatorkavalt suur on teenuste kasutajate hulk Võru, Pärnu, Saare ja Hiiu maakonnas, palju kasutatakse teenuseid Tartu, Lääne ja Rapla maakonnas. Eranditult väga rahul olid vastajad piirkondlike ÕNK-ide ja kontakteerumise viisiga (kohtumine ÕNK-is või koolis, suhtlemine meili ja/või telefoni teel). Samuti märkimisväärne on kasutajate rahulolu piirkondliku ÕNK-i pakutavate teenustega (logopeedid, psühholoogid, eripedagoogid, sotsiaalpedagoogid).

Nõustamisteenused on keskustes tasuta. Õppenõustamiskeskuste kontaktid leiab kas kohaliku omavalitsuse kodulehelt või programmi kodulehelt oppenoustamine.ee.

Alates 1. jaanuarist 2012. a on õppenõustamisprogrammiga seotud tegevused ja töötajad SA Innove koosseisus karjääri- ja nõustamisteenuste arenduskeskuses. Programm jätkub 2013. a juuni lõpuni.

   Madli Leikop, Koolielu portaali toimetaja