9. juuni pealelõunal oli Tallinna Tehnikaülikooli saal täis väsinud, kuid õnnelikke nägusid – lõppes koolituse Karjääriteenuste põhialused esimene etapp.


Signe Reppo, Tartu Ülikool

Karjääriteenuseid pakkuvate spetsialistide soov erialase koolituse järele on aastaid päevakorral püsinud. Hetkel ei paku ükski ülikool Eestis võimalust omandada erialast kõrgharidust selle kutsealal töötamiseks. Ka erinevate täienduskoolituste seast on seni puudunud põhjalik baaskoolitus ning seetõttu on teenuseosutajad väga erineva ettevalmistusega.

Kolme ülikooli koostöö
Parandamaks kirjeldatud olukorda planeeris Karjäärinõustamise Teabekeskus oma ESF meetme 1.1. alt rahastatavasse projekti Karjääriteenuste süsteemi arendamine Eesti Vabariigis ühe tegevusena sisse just sellise koolituse. Kutse koolituse läbiviimise konkursil osalemiseks said kolm ülikooli – Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool ja seda tellijapoolse erisooviga võimalusel tihedat koostööd teha ja ühispakkumine esitada. Koostöös sündinud koolitusplaan saigi heakskiidu ning esimene koolitustsükkel 17. novembril 2005. a. alguse.

Erineva taustaga osalejad

Koolituse sihtgrupiks olid nii juba pikalt praktiseerinud karjääriteenuste valdkonna spetsialistid (peamiselt karjäärinõustajad ja infospetsialistid) kui ka valdkonna värsked tegijad (projekti pilootkoolide karjäärikoordinaatorid). Koolituse üheks eesmärgiks oligi spetsialistidele üleriigiliselt ühtsetele alustele tuginevate koolitusvõimaluste loomine.

Koolituse sisu ja ülesehitus
Koolitus koosnes kuuest sessioonist, ühtekokku kuulasid osalejad 240 tundi loenguid ülikoolide tunnustatud teadlastelt (nt professorid Raul Eamets, Juhan Tedre, Marje Pavelson jne) ja teistelt oma ala spetsialistidelt. Õppetöö toimus novembrist maini ning lõppes 8. - 9. juunil lõputööde kaitsmisega. Koolituse sisu koosnes omakorda neljast suuremast moodulist – sotsioloogia ja infoühiskond, majandus ja tööturg, karjääriplaneerimine ja seda toetavad teenused, haridus, õppimine ja psühholoogia, mis kokku moodustavadki selle ühtse aluse, millele saavad kõik selles valdkonnas töötavad spetsialistid tugineda.

Äramärkimist väärib asjaolu, et kirjeldatud ettevõtmine oli kaasatud ülikoolidele esmakordseks ühiskoolituseks, kus kõik osapooled olid võrdsete partnerite rollis. Vaatamata suurele bürokraatiale ja nii mõnelegi hävinud ajurakule korraldajate peas, võib koolituse nii sisuliselt kui korralduslikult kordaläinuks lugeda, sest osalejate hinnangud koolitusele olid valdavalt väga positiivsed. Kiideti enamust lektoreid ning tänati korraldajaid väärt ettevõtmise eest.

Tulevikuplaanid
Sügisel koolitus jätkub, kuid siis juba spetsiifilisemalt. Nii karjäärinõustajatel, karjääriinfo spetsialistidel kui karjäärikoordinaatoritel on täiendavalt võimalus läbida eraldi 2AP pikkused koolitused, mille teemade valikul lähtutakse spetsialiseerumisest.

Karjääriteenuste põhialused baaskoolitust on ülikoolide koostöös plaanis pakkuda ka edaspidi, sest esimesel korral saavad osaleda vaid 55 inimest. Samas on spetsialiste, kes selles valdkonnas töötavad ja keda loodetavasti veel juurdegi tuleb, palju rohkem ning head baaskoolitust vajavad kõik.