Septembris toimus SA Innove ESF programmi „Karjääriteenuste süsteemi arendamine” karjääriõppe arendustegevustes osalevatele üldhariduskoolidele koostööseminar, kus tehti kokkuvõtteid, vaadati otsa uutele väljakutsetele ja koolide esindajad jutustasid kogemuslugusid sellest, mis nende koolis on hästi õnnestunud.

Toila Gümnaasiumi muusikaõpetaja-karjäärikoordinaatori Stella Müsleri sõnul oli kogu seminar väga inspireeriv ning täis põnevaid näiteid. „Sain juurde huvitavaid ideid ja kinnitust meie koolis tehtava karjääritöö jätkusuutlikkusele. Äärmiselt motiveeriv oli Andres Arraku esinemine, kes tõi sõnumi kuulajateni ausalt, hetkeolukorda reaalselt kujutavana,” kiidab Müsler.

Andres Arrak rääkis oma ettekandes, et karjäärinõustamine ei tohiks alata alles gümnaasiumis või abituuriumis. „See peab algama juba lasteaias. Esimesed karjäärinõustajad on loomulikult vanemad, aga ka lasteaiakasvatajad ja ‑õpetajad, niisamuti nagu emakeele- või matemaatikaõpetaja. Viimane peab lisaks matemaatikale õpetama ka seda, miks tema aine tähtis või eluks vajalik on,” märkis Arrak.

Valjala Põhikool osaleb karjääriõppe arendustegevustes direktor Aive Mõistliku algatusel. „Hindasime uue õppekava rakendamise valguses oma seniseid tegevusi ning muu hulgas saime aru, et karjääriõppele on vaja osutada rohkem tähelepanu ja on arukas senist korraldust muuta,” sõnab Valjala kooli karjäärikoordinaator Ester Vaiksaar.

Stella Müsler on rahul, et nende kool eesotsas direktor Külli Guljaviniga on karjääriõpet oluliseks pidanud. „Osalemine karjääriõppe arendustöös annab minule kui karjäärikoordinaatorile teadmisi ja huvitavaid ideid ning seeläbi meie õpilastele paremaid võimalusi edasiarenemiseks ja oskusi kasutada saadud teadmisi edasiste valikute tegemisel. Võrgustikus osalemine on andnud mulle eelkõige oskust teadvustada ja eesmärgistada oma tegevust karjääritöö vallas ning ka tuntava toetuse,” sõnab Müsler ja lisab, et eriti kõrgelt hindab ta kogemuste ja ideede vahetamist kolleegidega. „Positiivse näitena võrgustikutöö arenemise kohta võib tuua ka fakti, et Ida-Virumaal on alustanud tööd karjäärikoordinaatorite sektsioon, mis pakub võimalust teha koostööd teiste oma maakonna koolidega ja karjäärikoordinaatoritega üle Eesti,” tõdeb Müsler, kes peab oluliseks ka isiklikku arengut elukestva õppe kaudu.

Karjääriõpe on koolielu osa

Ester Vaiksaare sõnul on karjääriõpe ainult üks osa paljudest kooli igapäevastest töödest ja kohustustest ehk üks vajalik asi teiste hulgas ning seepärast on loomulik, et väga aktiivselt ei saa kõik inimesed sellega tegeleda.

„Meil on väike ja ühtne kool toetava juhtkonnaga, seetõttu meil mingeid erilisi takistusi ette ei tulnud. Kolmanda kooliastme klassijuhatajad, kes nagunii karjääriõppega tegelesid ning õppekäike ja nõustamist korraldasid, olid samuti uuest lähenemisviisist huvitatud,” jagab Vaiksaar oma kogemusi. „Muidugi leidus ka kahtlejaid, kes arvasid, et oleme kogu aeg karjääriõppega tegelenud ja meie õpilased on hakkama saanud. See on igati normaalne, et kõik ei ole alati kirglikud kaasalööjad. Me jätsime nad rahule ja lasime neil aktiivselt jätkata muude, samuti õpilaste arengut toetavate oluliste tegevustega. Kõik ei saa korraga kõigega tegeleda ja seda pole tarviski.”

Üheks võtmeküsimuseks Valjala õpetajate jaoks oli see, kuidas teha asju, mida nagunii tehakse, võimalikult suure kasuteguriga. Ühiselt pandi paika siht ja sammud, millest alustada: õppida teiste kogemustest – kuidas teised koolid karjääriõpet korraldavad, kuidas karjääriõpetuse valikainet tulemuslikult ja tõhusalt rakendada, kuidas lõimida läbiv teema „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine” teiste läbivate teemade ja õppeainetega ning kuidas kavandada õppeprotsess selliseks, et karjääriõpe oleks õpilase jaoks loomulik ja toetaks terviklikku arengut. „Meil tuli üksjagu vastata küsimustele miks ja kuidas, kuid see oli igati normaalne. Sellised küsimused panevad karjäärikoordinaatori koolielu mitme kandi pealt läbi mõtlema ja lõppkokkuvõttes aitab see tööle kõvasti kaasa. Küsimuste esitamine on üks väga vajalik koostöövorm, seda ei tohi mingil juhul vastuseisuna võtta,” sõnab Vaiksaar.

Esialgsesse karjäärimeeskonda kaasas Valjala Põhikool lisaks juhtkonnale ja karjäärikoordinaatorile kolmanda kooliastme klassijuhatajad ja eripedagoogi. Aineõpetajate ja klassijuhatajatena tulid aga kõik õpetajad kaasa, kõrvale ei jäänud keegi. „Igaüks vaagis oma ainet või aineid ja tõi välja seosed karjääriõppega. Klassijuhatajad analüüsisid oma tööd ja kaardistasid karjääriõppega seotud tegevused. Nii saimegi kokku kava läbiva teema „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine” jaoks. Parandasime esialgset kava mitu korda ja täiendame seda kindlasti veel. Kava ei ole lõplik, st surnud dokument, vaid seda arendatakse pidevalt,” rõhutab Vaiksaar.

Edu aluseks peetakse suure pildi nägemist

Koostööseminaril peetud ettekandes rõhutas Vaiksaar iseenda ninaotsast kaugemale vaatamist, üleminekut „minu” ainelt „meie” koolile ja koostegutsemisele, et asjad toimiksid. „Me ei saa lähtuda ainult karjääriõppest. Väikeses koolis on kõik tegevused ja ka õpetajad omavahel seotud. Iga karjääriõppele suunatud üritusega on seotud erinevad õpetajate rühmad sõltuvalt sellest, millistele klassidele on tegevus mõeldud ja millised on selle eesmärgid. Nii näiteks on ühe õppekäigu ettevalmistamisse ja korraldamisse haaratud nii vajalikud aineõpetajad kui ka klassijuhatajad. Selline lähenemisviis on meie koolis läbiv. Koostöö iseloomustamiseks on parim sõna „toimiv”.”

Koostöö toimimisel on aga suur osa kooli enda karjäärikoordinaatoril. „Karjäärikoordinaatoril endal peab suur pilt selge olema. Ei saa teistelt koostööd eeldada, kui koordineerija ise ei ole asju selgeks mõtelnud ning eesmärke enda ja teiste jaoks selgelt sõnastanud,” usub Ester Vaiksaar ja lisab, et Valjala Põhikoolis kavandatakse olulisi üritusi pikalt ette. Näiteks tänavu veebruari lõpul toimunud karjäärinädala eesmärgid ja tegevuskava olid välja töötatud ja aruteluks esitatud juba jaanuari keskel. „Kõik soovijad said teha parandusi ja täiendusi, esitada küsimusi. Lõplik ja täpne kava, mis ka töösse läks, valmis jaanuari lõpuks,” toob ta näite.

Koostöö on väärtus

Karjäärikoordinaator peab ise olema koostööks valmis. „Koolides toimub palju üritusi, samas on väikesel koolil vähe ressurssi, eelkõige raha. Me kirjutame ise palju projekte ja osaleme ka mitmes projektis, millega seome erinevad läbivad teemad, ainekavad, üldpädevused. See kõik ongi puhas koostöö,” kinnitab Vaiksaar ja toob näiteks projektid Growing Gastronauts, KIK-i projektid, KiVa („Kiusamise vastu”) ja muidugi karjääriõppe pilootkooliks olemise. Kõiki neid projekte püüab Valjala kool omavahel siduda ja lõimida kooli õppekavaga.

Vaiksaare sõnul juhtub mõnikord ikka, et asjad ei klapi või karjäärikoordinaatori mõte ei leia piisavalt toetust. Siis tuleb olukord üle vaadata ja leida viis, kuidas oluline eesmärk ikka täidetud saaks. „Kõik, mida koordinaator välja mõtleb, ei peagi toetust leidma. Teoks peab saama ainult see, mis on õpilaste ja kooli jaoks tervikuna kõige olulisem ja kasulikum. Tühja tööd, st üritusi linnukeste pärast pole küll mõtet teha,” teab Ester Vaiksaar.

Hea näite koos tegutsemise ja üksteiselt õppimise kohta toob Toila Gümnaasiumi karjäärikoordinaator Stella Müsler: „Kord ühel koostööseminaril räägiti ideest, et lapsed võiksid erinevaid asutusi külastada. Sellest kasvas meie koolis välja asutuste päev, mille raames 4.–8. klassi õpilased külastavad ühiselt oma koduvalla ettevõtteid ja asutusi ning millest on nüüdseks saanud meie traditsiooniline üritus. See päev toimub töövarjupäevaga samal ajal ja on väga oodatud – üheksandikud suhtuvad ka töövarjupäeva võimalusse väga tõsiselt.”

Karjääriõppe arendamisel on oluline ja toetav roll SA-l Innove. Koostöövõrgustikuna karjääriõpet edendavate pilootkoolide keskne küsimus on: „Kuidas õpilasi senisest paremini karjäärivalikutega seotud otsuste langetamisel toetada?” Tänu pilootkoolide olemasolule on Eestis tekkinud võrgustik, kuhu kuuluvad 80 kooli karjäärikoordinaatorid ja karjääriõpetuse õpetajad. „Ma olen osalenud koolitustel, mis aitavad eesmärgistada ja korraldada karjääritööd koolis. Innove on välja töötanud õppematerjalid, millele toetun, ning koolidele on abiks ka SA Innove eestvedamisel koostatud karjääriõppe kvaliteedi käsiraamat,” rõhutab Toila Gümnaasiumi karjäärikoordinaator süsteemi vajalikkust ja lisab, et tänu enese arendamisele karjääriteemade valdkonnas on ta kohtunud paljude toredate inimestega.

 

Liis Ehavere, vabakutseline ajakirjanik