- Kõrgkoolis saab õppida nii tasuta kui tasulistel õppekohtadel. Tavaliselt eeldatakse, et õpingud valitud erialal saavad lõpetatud selleks ette nähtud aja jooksul, nn nominaalajal. Õppe nominaalkestust arvestatakse õppeaja kestuse järgi, mitte ainepunktide alusel. Kui miskipärast jäävad õpingud kõrgkoolis pooleli, on nende jätkamiseks hiljemgi mitmeid võimalusi.
- Kui õppisid enne õpingute katkemist riigieelarvevälisel (nn tasulisel) õppekohal, on sul võimalik sobival hetkel kandideerida uuesti kas samale või mõnele teisele erialale. Riigieelarvelisel (nn tasuta) õppekohal õppides pead aga teadma, et olles läbinud üle poole õppekavatäitmiseks ette nähtud ajast, hakkavad sulle kehtima teatud piirangud. Näiteks ei ole sul sellisel juhul võimalik enne kolmekordse nominaalaja möödumist uuesti samal haridustasemel tasuta õppekohale õppima asuda. Nimetatud tähtaeg (üldjuhul on see õppekava kolmekordne nominaalkestus) hakkab kulgema õpingute alustamise hetkest. Selline piirang ei kehti siis, kui oled õppinud tasuta õppekohal alla poole nominaalajast või soovid nt bakalaureuseõppest minna rakendusliku suuna kõrgharidustaseme õppesse või vastupidi.
- Parimat infot õpingute jätkamise võimalustest leiad kindlasti kõrgkoolide kodulehtedelt; plaanide selgitamiseks pöördu konkreetse teaduskonna või ülikooli karjäärinõustaja poole.
- Astudes kõrgkooli, on sul võimalik õppevormi valida. Päevase õppe puhul toimub õppetöö peamiselt tööpäeviti. Õhtune, kaug- või e-õpe sobib paremini täiskohaga töötavale inimesele, sest õpitakse õhtusel ajal, nädalavahetusel või distantsõppe vormis. Mitmete ülikoolide juures tegutsevad nö avatud ülikoolid, mis pakuvad töötavale inimesele sobivaid võimalusi õppekava läbimiseks. Infot selle kohta, millises õppevormis on õppekava võimalik läbida, saad juba konkreetsest kõrgkoolist. Samuti võid teha valiku täis- või osakoormusega õppe vahel. Osakoormusega õppes saad valida õppekava läbimiseks pikema perioodi, kui seda täiskoormuses olles nominaalkestus ja akadeemilise puhkuse võtmise võimalused ette näevad.
- TULE programm pakub kõrgharidustasemel õpingud katkestanud inimestele võimalust oma õpingud lõpule viia. TULE-programmi abiga saavad kõrgharidusteed tasuta jätkata need, kes on oma õpingud katkestanud õppeaastatel 2003/2004 – 2008/2009 ning kellel on läbida mitte rohkem kui pool õppekavast. Õppekava läbimise mahu väljaselgitamisel on abiks VÕTA ehk varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine.
- VÕTA ehk varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine võimaldab õppekava täitmisel arvestada varem sooritatud õpinguid, täienduskoolituses või iseseisvalt õpitut ning töökogemustest saadud teadmisi ja oskusi. Kõige olulisem on varem omandatu sisuline sobivus õppekava eesmärkide ning väljunditega. Sisulise sobivuse üle otsustamisel pead oskama oma kogemustest õpitut kirjeldada ja analüüsida. VÕTA-t on võimalik rakendada ka sisseastumistingimuste täitmisel ning kogu õppekava ulatuses, v.a lõpueksamite ja lõputööde kaitsmisel. Arutamaks formaalhariduse, töökogemuse või täiendusõppe arvestamist oma õppekava täitmisel pöördu kõrgkoolis VÕTA nõustaja poole.
- Õpingute jätkamine välismaal nõuab tõsist ettevalmistust ja on kindlasti väljakutse, kuid saadud kogemus on seda väärt. Kõige kindlam ja lihtsam on välismaale õppima minna olemasolevate vahetusprogrammide kaudu. Omal käel minnes pead suurt tähelepanu pöörama koolitussüsteemidele ning lõpudokumentidele, eriti sellele, millistele töökohtadele konkreetse kooli diplom või kraad juurdepääsu annab. Enne välismaale õppima minemist hinda oma kõrgkooli vastava spetsialistiga väliskõrgkoolis läbitavate ainete vastavust oma õppekavale.
Välismaal läbitud õppe hilisema tunnustamise kord ja põhimõte tuleb sul endale selgeks teha enne välismaiste õpingute algust. Enamikes Euroopa riikides on asutatud keskused, mis tegelevad haridusele juurdepääsu võimaldavate ja hariduskvalifikatsioonide (diplom, tunnistus, akadeemiline kraad, tiitel, nimetus, kutsekvalifikatsioon) hindamise ja võrdlemisega. Meil tegeleb välisriigi haridust tõendavate dokumentide (diplomid, tunnistused, akadeemilised õiendid jm) hindamise ning dokumentidega tõendatud kvalifikatsioonide (akadeemilised kraadid, tiitlid, diplomid) vastavuse määramisega Eesti süsteemi ENIC/NARIC Keskus.
Erasmuson tudengite vahetusprogramm, milles osalemiseks pead olema oma kõrgkooli üliõpilaste nimekirjas. Õppida või praktikat läbida saad nendes kõrgkoolides ja ettevõtetes, uurimis- või praktikakeskustes, millega on sõlmitud sinu valitud erialal Erasmus leping. Täpsema info saamiseks pöördu oma kõrgkooli ERASMUS koordinaatori poole.
Kõrghariduse arenduskeskus sihtasutuses Archimedes koordineerib riiklikke algatusi, mille raames toetatakse üliõpilasvahetust. Näiteks koordineerib keskus Kristjan Jaagu programmi, mille eesmärk on toetada Eesti kõrgkoolide magistri- ja doktoriõppe üliõpilaste õpinguid välisülikoolides ning magistri- ja doktoriõppe üliõpilaste ning õppejõudude õppe- ja teadustööga seotud välislähetusi. Täpsemat infot vahetusprogrammide kohta saad SA-st Archimedes. Kõrgkoolil võib olla sõlmitud ka eraldi leping mõne välismaise ülikooliga.
Põhja-Ameerika ülikoolide teabekeskusestsaad infot edasiõppimisvõimaluste ja stipendiumide taotlemise kohta. Euroopasse õppima mineku kohta leiad mitmekülgset infot ka portaali Rajaleidja Euroopa osast.
- Pooleli jäänud kooliteed võiksid jätkata ka nt kutseõppeasutuses. Enne lõpliku otsuse tegemist tutvu põhjalikult eriala sisu, vastuvõtutingimuste ning õpitavate ainetega. Kutsekoolidega tutvu Kutseharidus.ee portaalis.
Rajaleidja 2012
