Paljudel noortel jääb poolikuks juba üldhariduse saamine. Karjäärispetsialistidena ei saa me seda olukorda täielikult muuta ning õpingud katkestanutega tegeleme üsna tihti. Statistikaameti andmetel jättis eelmisel aastal 7. klassi pooleli 69 õpilast, 8. klassi 177 õpilast ning 9.klass jäi lõpetamata 299 õpilasel. Kuigi need arvud on võrreldes eelnevate aastatega veidi vähenenud, on need siiski märgatavad. Põhjuseid kooli pooleli jätmiseks on igasuguseid. Tuginedes enda töökogemusele Keila Noortekeskuses, toon välja levinuimad põhjused õpingute katkestamisel.

Nooremas vanuseastmes on sagedasti põhjuseks vanemate vähene toetus lapse hariduse omandamisel. Kõik algab siiski kodust ning kui lapsevanemad ei pea haridust oluliseks on vähem tõenäoline, et seda peab oluliseks ka laps. Olulisel määral võivad lapse otsuseid mõjutada ka sõbrad.

Vanemas kooliastmes, eriti ülikoolis, on põhjused hoopis teised. Suurimaks ajendiks on ilmselt majanduslik olukord. Suheldes ülikooli pooleli jätnud üliõpilastega, ütlesid nad, et neile tehti lihtsalt hea tööpakkumine. Kuna pakkumine oli rahaliselt väga hea, kuid aeganõudev, ei suudetud enam koolitööle pühenduda. Väljalangejate seas on ka noored lapsevanemad, kellel ei ole kas majanduslikult või aja puudumise tõttu võimalik kooliteed jätkata.

Kutse- ja ülikoolis on üks sagedasi koolist lahkumise põhjuseid eriala sobimatus. See näitab, et noored ei ole endale päris selgeks teinud, mida valitud eriala päris täpselt tähendab ja mida õppekava sisaldab. Siin saame karjäärispetsialistidena palju ära teha selgitades noortele, kui vajalik on vajaliku info kogumine ja põhjalik erialaga tutvumine enne lõpliku valiku tegemist.

Programmis „Karjääriteenuste süsteemi arendamine“ on SA Innove karjääriteenuste arenduskeskuse poolt välja antud trükis „Lõpetan kooli ära!“ . Trükis valmis koostöös piirkondlike teavitamis- ja nõustamiskeskustega. Infomaterjal on mõeldud noortele, kes kaaluvad õpingute katkestamist või on seda juba teinud. Lugejale antakse ülevaade sellest, millised on noore võimalused õpingute jätkamiseks, tööturule astumiseks või näiteks vabatahtlikuna töötamiseks. Lisaks teemakohastele veebilehtedele on trükises ära toodud loetelu õhtust ja kaugõpet pakkuvatest üldhariduskoolidest ning kutseõppeasutustest, kus pakutakse kutseõpet põhihariduseta noortele. Loodame, et noore karjäärivalikute tegemisel on trükisest abi nii noorele endale, lapsevanemale kui ka karjäärispetsialistile.

 


Triin Peterson
Keila Noortekeskuse karjäärikohviku karjääriinfo spetsialist