1.juulil 2009. a jõustub uus töölepinguseadus, mis puudutab kogu tööealist elanikkonda Eestis. Töölepingu seaduse eesmärk on tagada alla 18-aastasele noorele töölepingu sõlmimisel piisav kaitse. Noored vajavad seda eelkõige täiskasvanud töötajast erinevate teadmiste, kogemuste, võimete, vaimse ja füüsilise tervise ning koolikohustuse tõttu.

Kui vanalt võib noorega töölepingut sõlmida ja teda tööle lubada? Seadus keelab tööandjal sõlmida töölepingut või lubada tööle alla 15-aastast või koolikohustuslikku alaealist. Õpilane on koolikohustuslik põhihariduse omandamiseni (kuni 9. klassi lõpuni) või kuni 17-aastaseks saamiseni. Samas teeb seadus toodud reeglile erandi ning lubab piiratud ulatuses ja raskusega töid teha ka alla 15-aastastel ja koolikohustuslikel noortel tingimusel, et tehtav töö ei ületa tema kehalisi või vaimseid võimeid, ei ohusta tervist või kõlblust, ei sisalda õnnetusohte ega takista sotsiaalset arengut või hariduse omandamist.

7–12-aastastel lastel on lubatud töötada kultuuri, kunsti, spordi või reklaami alal. Tehtav töö peab olema ohutu ja kerge. Samuti võivad 13–14-aastased alaealised või 15–16-aastased koolikohustuslikud alaealised teha tööd, kus töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust. Lubatud on põllumajandustööd (nt istutamine, rohimine, marjade või puuviljade korjamine), kaubandus- või teenindusettevõttes tehtavad abitööd (nt kauba lahtipakkimine, hinnasiltide kleepimine, pakendite ettevalmistamine, reklaamnäidiste jagamine), toitlustus- või majutusettevõttes tehtavad abitööd (nt laudade katmine, nõude pesemine), käsitööesemete valmistamine või abistamine nende müümisel, kontoritöö, puhastus- või koristustööd ning haljastustööd.

Keelatud on töö kahjustava kiirgusega, suure müratasemega, ohtlike ainetega, lõhkematerjalide ning metsikute või mürkloomadega. Samuti on keelatud kõrge psüühilise koormusega seotud töö, näiteks töö psühhiaatriahaiglas, vanglas, lahkamiskambris või kohtades, kus tapetakse või hävitatakse loomi või linde. Teha ei või töid, mis on seotud varisemisohuga, näiteks lammutustöid, kõrgusest kukkumise ohuga või töid mehaanilise lõikuriga.

Alaealisega töölepingu sõlmimiseks on alati vajalik seadusliku esindaja nõusolek. Samas ei sõltu tööle minek üksnes lapsevanema kui seadusliku esindaja arvamusest, oluline on ka noore enda soov ja tahe tööd teha. Kedagi tööle sundida ei tohi; koolis käimine on ja jääb noore kõige olulisemaks kohustuseks ja õiguseks. 7–14-aastase alaealisega töölepingu sõlmimiseks taotleb tööandja nõusoleku ka tööinspektorilt.

Noor võib töötada nii koolis käimise ajal kui ka koolivaheajal. Kindlustamaks koolikohustuslikule alaealisele võimalust õppetööks välja puhata, on seaduses sätestatud piirang, mille alusel tohib alaealine töötada kuni pool iga koolivaheaja kestusest.

Ka noorte tööaeg on piiratud – seaduse kohaselt ei tohi alaealine töötada vahemikus kl 20.00–06.00. Erandina on alaealisel lubatud kultuuri, kunsti, reklaami või spordi alal teha kerget tööd täiskasvanu järelevalve all kl 20.00–24.00. Nii on alaealisel võimalus osaleda näiteks etendusasutuste töös. Koolikohustuslikul töötajal on keelatud töötada vahetult enne koolipäeva algust. Varajane ärkamine ja muu tegevus enne koolipäeva tooks suure tõenäosusega kaasa väsimuse koolipäeva sees.

Noortele on kehtestatud lühem tööaeg kui täiskasvanud töötajatele. 7–12-aastane noor tohib töötada 3 tundi päevas (15 tundi nädalas), 13–14-aastane või koolikohustuslik alaealine 4 tundi päevas (20 tundi nädalas), 15-aastane mittekoolikohustuslik noor 6 tundi päevas (30 tundi nädalas) ning 16-aastane mittekoolikohustuslik ja 17-aastane noor 7 tundi päevas (35 tundi nädalas).

Kui kõik vajalikud õigused ja kohustused on teada, siis jääb vaid soovida „Jõudu tööle!”.












Seili Suder
Sotsiaalministeerium
Tööelu arengu osakonna peaspetsialist