Sa oled poole oma elust koolis käinud ja kindlasti küllaltki palju oma aega õppimisele pühendanud. Sinu klassikaaslaste hulgas on erinevaid õppijaid. 

  • Oled kindlasti märganud, et on neid, kes õpivad hästi ja ei kuluta selleks palju aega, on ka neid, kes õpivad palju, kuid hinded ei ole väga head.
  • Kas sa oled mõelnud, milline õppija oled sina? Kas sinu õppimisviis on piisavalt tõhus?
  • Võib-olla oleksid sinu tulemused koolis paremad, kui sa teadlikult järgiksid järgnevaid nõuandeid.

Võib-olla leiad enda jaoks siit mõne huvitava mõtte.

  • Kui jõuad koolist koju, siis võta aega puhkamiseks.
    Peale pikka koolipäeva on hea teha midagi õppimisele vahelduseks. Igati sobilikud on sportimine, jalutamine, einestamine, kodused toimetused, huvialad jne. Mõtle välja, mis on sinu jaoks hea vaheldus õppetööle.
     
  • Koosta endale kindel õppimise päevakava.
    Päevakava aitab sul koduülesandeid paremini planeerida. Märgi sinna aeg, mil oled koolis, aga samuti õppimine kodus. Võib-olla on sul üks kindel päev, mil sa töötad raamatukogus. Parim on kui saad õppimisele planeerida iga päev ühe ja sama aja, siis harjud päevarütmiga ja õpitu jääb paremini meelde.
     
  • Kujunda välja oma stiil koduste koolitööde tegemiseks.
    Võid alustada raskema ainega ja järgmisena tegeleda kergemaga. Nii on õppimine vaheldusrikkam ja sa ei väsi ära. Kui järgmisel päeval on kontrolltöö, siis tegele eelkõige selle ainega. Ole järjekindel ja ära jäta igavaid asju õppimata.
     
  • Tee kindlasti puhkepause!
    Puhkepausid on vajalikud selleks, et õpitu meelde jääks ja kinnistuks. Pausi pikkus sõltub sinust, aga jälgi, et see liiga pikaks ei veniks. Näiteks võid teha peale 45- minutilist õppimist 15- minutilise puhkepausi. Sobib ka nii, et iga erineva õppeaine järel on väike paus. Kindel puhkeaeg aitab sind nii psüühiliselt kui ka füüsiliselt paremas vormis hoida.
     
  • Anna endale tasu siis, kui oled õpingutega õigeks ajaks valmis saanud.
    Näiteks referaadi tähtajaks esitanud. Luba endale sellisel puhul midagi. Iseenda premeerimine mõjub emotsionaalselt ergutavalt ja annab energiat järgnevateks õpinguteks.
     
  • Ole tähelepanelik.
    Hoia vaim avatud uutele faktidele. Jäta meelde ka neid arvamusi/fakte, millega sa ise ei nõustu. Sisenda endale, et õpitav on huvitav. Uudishimu on see, mis meele ärkvel hoiab!
     
  • Suuliste ainete puhul loe tekst läbi, seejärel süvene ja siis korda.
    Enne, kui hakkad õppima, kirjuta üles see, mida tahad leida. Seega, kui on olemas probleem, siis leiad hõlpsasti faktid, mis seonduvad sellega. Näiteks kui on vaja iseloomustada mõnda kirjandustegelast, siis lugemisel leiad kergesti üles faktid, mis seonduvad just selle tegelasega. Kui loed enne teose läbi ja otsustad pärast mõnest tegelasest kirjutada, siis on faktide leidmine (paksust) raamatust palju raskem.
     
  • Mõtle läbi põhilised mõtted, mida õpik või raamat pakub, püüa need meelde jätta.
    Vajadusel tee märkmeid. Päheõppimisvõime kasvab, kui jätad loetu meelde. Mõne aja möödudes märkad rõõmuga, et sulle jäävad faktid ja muu õpikust loetu palju kiiremini meelde.
     
  • Püüa suurendada oma lugemiskiirust.
    Enamik inimesi võib suurendada oma lugemiskiirust ilma, et lugemistäpsus kahaneks. Alusta lihtsamate tekstidega, näiteks ajakirjade lugemisega. Pea meeles midagi kindlat, mida lugedes otsid. Püüa näha lauseid ja fraase korraga. Keskendu mõttele, mitte iga sõna sisemisele hääldamisele. Harjuta lugemist piiratud aja jooksul, märkides üles lehtede arvu. Kui mingi probleem segab sul lugemist, siis kirjuta see paberile ja püüa lahendada kas kohe või hiljem.
     
  • Korrasta fakte.
    Mis on olulised teadmised, millised vähem tähtsad? Kas ühes aines õpitut saab kasutada ka mõne teise aine tunnis. Mõtle, milline näide/fakt tuleks tingimata meelde jätta.
     
  • Tõsta oma keskendumisvõimet.
    Tööta pingsalt. Ära lase uitmõtetel oma tööd segada. Too oma mõtted õppimise juurde tagasi. Õppides peab sul silme ees olema kindel eesmärk. Näiteks lahendada kolm matemaatika ülesannet, lugeda ja konspekteerida kuus lehekülge ajalooõpikust jne. Määra aeg, millal töö peab olema lõpetatud.
     
  • Uuri aineõpetajatelt, mis on oluline just nende ainet õppides silmas pidada.
    Õpetajad on oma aine head tundjad ja seepärast võivad nad anda olulisi näpunäiteid, mis kergendavad õpitavas aines orienteerumist ja meeldejätmist.
     
  • Mõtle, kas sa saaksid oma õppimistingimusi parandada.
    Tööta kohas, kus sind kõige vähem segatakse. Kui õpid õe/vennaga ühes toas, leppige kokku, et õppimise ajal ei räägi teineteisega. Kui kodus ei ole võimalik õppida, siis mine raamatukokku. Õpi seda võimalust kasutama. Sealt võid enda jaoks leida palju kasulikku (infot, arvuti kasutamine, huvitav kirjandus). Püüa õppida näiteks matemaatikat alati samal ajal ja samas kohas. Kas valgustus on piisav? Pimedas õppimine rikub silmi ja sa kulutad liigselt aega. Püüa raamatud, vihikud, pliiatsid ja joonlauad paigutada nii, et saad need kätte kohalt tõusmata. Ka ülearused paberid laual ei tule õppimisele kasuks.
     
  • Arenda endas harjumust kohe “härjal sarvist haarata”.
    Ära oota inspiratsiooni. Täna võib-olla seda ei tulegi ja sul jääb midagi olulist tegemata.


    Rajaleidja, 2010
Hindamiseks tuleb sisse logida