Üks personalijuht soovitas töötajale, kes nurises, et oma töökohustuste ja vastutuse kohta saab ta ikka liiga vähe palka, et tehku siis ka vähem...

See esialgu jahmatav soovitus on nüüdseks tõepõhja saanud. On ametikohti, kus polegi võimalik palju teenida ja on neid, kus võib teenida piiramatult. Väikesepalgalistel kohtadel on enamasti võimalus teha tööd kas kellast kellani või siis tõesti ainult niipalju, et see konti ei murra. Ülejäänud aeg kuulub töötajale endale. Tuleb lihtsalt uks enda järel sulgeda ja vaba aega kas endale või täiendavaks teenimiseks kulutada: hoida lapsi, teha tõlketöid, ehitada, kujundada haljasalasid, pakkuda muid selliseid teenuseid, mille peale endal on annet või mis on kergesti õpitavad.

Suurema teenimisvõimalustega firmades piisab, kui tööd rohkem teha. See toob enamasti ka täiendavaid sissetulekuid. Enne, kui ülemuse kabineti ust palgaläbirääkimisteks paotada, tuleb selgeks teha, milliste võimalustega firmas täpsemalt töötad. Näiteks oleks kasulik teada asutuse majandusnäitajaid ja arenguplaane, palgasüsteeme jms.

Tööandjat ei meelita rohkem maksma jutuga hindade kallinemisest, koera soetamisest või eluasemelaenust. Ainus, mis kaljukindlalt töötab, on ettepanek firmale oma oskuste ja teadmiste läbi rohkem raha või muid hüvesid sisse tuua. Seda lisakasu on ettevõte nõus oma töötajatega jagama. Näiteks oled müügialal ja otsustad müüa kordades rohkem kui seni või siis kallimaid tooteid. Või oled projektide peal ja pakud välja tulusa idee. Teinekord piisab, kui võtad endale lisakohustusi ja aitad firmal kokku hoida tööjõukulusid.

Kui ennast pidevalt arendad ja juurde õpid, peaks kasvama ka sissetulek. Ent mitte alati ei märka tööandjad, et mõnest töötajast on saanud vahepeal hinnatud spetsialist. Palk aga on tal püsinud juba aastaid samal tasemel. Enne „kaabu kergitamist” võiksid oma firmas viidata, mis on vahepeal muutunud ametiprofiilis, kohustustes, vastutuses. Teisisõnu – näitad, kui palju on kasvanud su töö väärtus. Kui tegemist on vähegi “hingega” ettevõttega, siis makstakse õiget turuhinda ega lasta minema head inimest, lootuses kedagi odavamalt asemele saada.

Edukad palgaläbirääkimised algavad sellest, et oled oma tööd ja ülesandeid analüüsinud. Tead, kui palju väärt oled. Lähed avatud kaartidega: selline on praegu minu sissetulekute olukord, kuid ma olen väärt ja tahan, et see oleks selline. Millised on mu võimalused siin firmas?

Kusjuures ei maksa unustada, et palk ei koosne ainult rahast, vaid ka muudest hüvedest ja boonustest, mis tihti nii enesestmõistetavaks saanud. Kindlasti tasuks valmis olla ka selleks, et palgatõusu asemel pakubki ülemus mõnda hüve, mis rahasse ümberarvutatuna tähendaks ootuste täitumist.

See, kui palju me kokkuvõttes teenime, sõltub meist endist ja sellest, mida oma elujärje parandamiseks teeme. Nii arusaamad rahast kui ka vajadused on erinevad. Mõni nuriseb, teenides viiekordset Eesti keskmist palka, samal ajal kui teine majandab leidlikult ära napilt keskmise palgaga. Tähtis on, et saaksime niipalju, kui ametialaselt väärt oleme, naudiksime seda, mida teeme ja teeksime seda pühendunult.

Soovitused palgakõrgenduse saamiseks:

  •  täienda iga päev mõnda oskust, et tulevikus rohkem teenida;
  • hangi ka teistelt elualadelt teadmisi, mis sind paeluvad, et oma pädevust mitmekesistada;
  •  ole kursis oma firma majandusnäitajatega (küsida maksab siis, kui firmal läheb hästi);
  • näita, et hoolid ettevõtte käekäigust ja soovid kaasa aidata;
  • väljenda oma palgaootusi selgelt;
  • ära loo ebarealistlikke ootusi, võta arvesse ka riske (väike alustav firma; kehv toode või teenus; ahned ülemused vms);
  • ole valmis vajalikke sissetulekuid hankima lisatööga.

Praeguses majanduslikus olukorras on muidugi üsna keeruline rääkida töötasu suurendamisest. Samas on just praegu eriti olulised soovitused tunda huvi oma ettevõtte majandusnäitajate vastu, et mõista kõiki tööandja otsuseid.

Töötajana on ka oluline teada kõiki oma õigusi. Ühepoolselt saab tööandja palka vähendada ainult töölepingu seaduse alusel. Kui tööandja ei saa ettenägematutest, temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt anda töötajale kokkulepitud ulatuses tööd, võib ta töötasu kuni kolmeks kuuks 12-kuulise ajavahemiku jooksul vähendada mõistliku ulatuseni, kuid mitte alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära, kui kokkulepitud töötasu maksmine oleks tööandjale ebamõistlikult koormav. Enne töötasu vähendamist peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Töötajal on õigus keelduda töö tegemisest võrdeliselt töötasu vähendamisega.

Enne töötasu vähendamist informeerib tööandja töötajaid. Tööandja peab teatama töötasu vähendamisest vähemalt 14 kalendripäeva ette. Töötaja peab andma oma arvamuse seitsme kalendripäeva jooksul arvates tööandja teate saamisest. Töötajal on õigus töötasu alandamisel ka tööleping üles öelda ja talle makstakse seadusega ettenähtud hüvitist. 

Vaata ka meeleolukat videot, kuidas puidufirma projektijuht palka juurde küsib.
 

Teemakohased lingid
Töölepinguseadus
Töölepinguseaduse e-käsiraamat
Palk.ee - asjatundja palga alal

 

Rajaleidja, 2012