Kultuurišoki all mõeldakse pingeseisundit, mille põhjustab tuttavate tähenduste kadumine. Võid olla pettunud ja tunda end alaväärsena, et ei suuda võõras keeles suhelda, olla küllastunud uutest muljetest ja tunda end üksildasena, eraldatuna jm.

Mõned üldised soovitused, kuidas võõras kultuuris suuremate probleemideta hakkama saada:

  • Viisakus — võõras kultuurikeskkonnas tasuks sellele tavalisest veidi rohkem tähelepanu pöörata, siis on uude ühiskonda sulandumine lihtsam. Tee endale selgeks, mida konkreetses kultuuris üldse viisakaks peetakse ning missugune käitumine kohatuna võib tunduda.

  • Huumor — maal, kuhu Sa lähed, võib olla naljast hoopis teistsugune arusaam kui Eestis. Tee endale selgeks, millal ja mille üle naerda sobib. Vähemalt esialgu on tark mitte teha iroonilisi või muidu võõrastele arusaamatuid nalju, sest neid võidakse pahatihti võtta sõna-sõnalt. Ole valmis ka vastupidiseks — esialgu ei pruugi kohalikke lõbustavad naljad Sind sugugi naerma ajada. See on täiesti normaalne, sest võõra kultuuri huumorimeelega kohanemine võtab kaua aega.

  • Keel — kuigi Euroopas ringi reisides saab enamasti hakkama inglise keelega, on siiski mõistlik omandada kohalikus keeles vähemalt igapäevaselt kasutatav sõnavara. Inimesed on meelitatud, kui pöördud nende poole kohalikus keeles, esialgu kasvõi paari lihtsama sõnagagi. Keele kasutamisel katsu aga iga hinna eest vältida eesti slängisõnade ja kõnekäändude tõlkimist, parimal juhul võivad need olla lihtsalt mõttetused. Tee kindlasti vahet viisaka ning familiaarse pöördumise vahel.

  • Füüsiline kontakt — kas ja kuidas üksteisele õlale patsutada, kedagi emmata, kätt suruda vm, võib eri kultuurides vägagi suuresti erineda. Alles siis, kui oled juba sisse elanud ning endale selgeks teinud, kuidas on loomulik käituda, võid end vabamaks lasta. Euroopas on riike, kus meie jaoks harjumatu põsemusi on tavaline sõbralikkust väljendav žest. Näiteks Prantsusmaal, Belgias, Hollandis, Itaalias, Hispaanias jm on põsemusi lausa kohustuslik, varieerub vaid kordade arv!

  • Isiklikud küsimused — eestlased ei pea võõraste poolt isiklike küsimuste esitamist heaks tooniks ja seda põhimõtet tuleks järgida ka võõral maal. Vähemalt seni, kuni oled endale selgeks teinud vastava maa kombed.
     
  • Alkoholi tarbimine — tasub olla eriti ettevaatlik, teada kohalikke kombeid, seadusi ja oma piire.
  • Poliitikast rääkimine — see on välismaal keeruline vestlusteema. Algul ole pigem kuulaja rollis — nii saad kergemini ülevaate konkreetse riigi poliitilistest tavadest. Kõige kindlam on ka siin säilitada elementaarne viisakus, mis ei tähenda muidugi oma veendumuste mahasalgamist, kuid eeldab samas põhjendusi nende kaitsmisel.
     
  • Religioon — et eestlased on üsna ilmalik rahvas, siis võib teistes maades viibides kergesti enesele teadmata riivata teiste usku sobimatute kommentaaride või käitumisega. Püüa oma uue ajutise asumaa religioosse tausta kohta huvi tunda juba enne kodunt lahkumist. Tunne huvi, millised on peamised usulised rituaalid ja kombed, kuidas käitutakse pühade ajal jne.
     
  • Vähemused — näita üles tolerantsust kõikide vähemuste suhtes!
     
  • Pildistamine — välismaal olles tahad kindlasti oma mälestusi jäädvustada. Pea meeles, et võõraste pildistamiseks on viisakas neilt eelnevalt luba küsida.

Võõrasse riiki minemisel tuleb kindlasti kasuks, kui Sul õnnestub enne minekut uurida mõne sihtriigis viibinud inimese käest sealse kultuuri eripära. Kui see ei ole võimalik, loe kultuurilistest erinevustest raamatutest või internetist. 

Praktiline info riigiti on kättesaadav Välisministeeriumi veebilehel (Välisministeerium - Reisi- ja konsulaarinfo - Reisiinfo riigiti).


Roomlased on väga sõbralikud ja neil on kõvasti aega. Kui lähed turult porgandit ja pätsi saia tooma, siis tea, et pead jutustama kogu oma eluloo. Kohe, kui jõuad sellega lõpule, hüüab juurviljamüüja sõbrale kõrvalletis, et tal on klient Eestist, kus mõnikord on 30 kraadi külma. Nii on iga kliendiga. Mõnikord ajab see sõbralikkus ja tohutu uudishimu närvi mustaks – näiteks siis, kui on vaja kiiresti jõuda punktist A punkti B ja vahepeal veel paar asja ära ajada.
Esialgu on põhjamaalasel raske mõista, et siin ei aja keegi oma asja, vaid kõik ajavad kõigi asju. Eestlane on reserveeritud, hindab ja austab kaasmaalase privaatsust ning hingamisruumi. Inimene, kes läheb võõrasse riiki elama (mitte ainult puhkama), peab õppima tundma ja austama kohapealset kultuuri, püüdma mõelda nagu kohalik.

Terje, Itaalias