Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav haridussüsteem ning selle sisu on üks Euroopa Liidu prioriteetidest. Eesti kutseharidussüsteemi arendamise oluliseks alusdokumendiks on „Eesti kutseharidussüsteemi arengukava aastateks 2005-2008”, milles deklareeritakse vajadust korrastada õppekavade süsteemi ning kaasajastada õppekavade sisuline pool.


Maia Kurim, Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus

Õppesisud vastavusse tööturu vajadustega
Õppekavade õppesisude vastavusse viimine tööturu vajadustega toimub Euroopa Liidu Sotsiaalfondi RAK meetme 1.1 projekti „Kutseõppeasutuste õppekavade arendus” toel. Projekti koordineerijaks on Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. Välja töötatakse 33 õppekava rühma ligi 160 õppekava õppesisud. Õppesisude välja töötamise aluseks on kutsestandardid, millega kirjeldatakse vastaval eri- või kutsealal vajalikud teadmised ja oskused. Õppesisude välja töötamise esimese tööaasta jooksul on õppekavade sisulise poole kirja panemisel osalenud kutseõppeasutuste juhid, õpetajad, tööandjate esindajad ja teised kutseharidusega seotud sotsiaalsed partnerid.

Ühtlustatud õppesisud
Õppesisu koosneb üld- ja põhioskuste ja -õpingute moodulitest, millele lisanduvad valikõpingute moodulid. Moodul on õpitulemustele orienteeritud terviklik sisuühik. Üld- ja põhioskuste moodulitega määratletakse kutse- või eriala õpingute kohustuslik sisu. Olulise osa õppetööst moodustab praktika, mil õppija kinnistab oma teoreetilisi teadmisi. Õpingud lõpetab lõpueksam või lõputöö, viimase korral tuleb õpilasel kõrvuti oma teoreetiliste teadmistega esitleda ka omandatud praktilisi oskusi.

Õppesisude eesmärk on ühtlustada koolituse taset nii erinevate koolide kui ka regioonide vahel. Ühtlustatud õppesisud tagavad õpitulemuste võrreldavuse ning annavad tööturule sisenejatele võrdsema lähtepositsiooni konkureerimaks tööjõuturul. Õppesisud on universaalsed. Neid saab rakendada nii esmase kutseõppe kui ka täiend- ja ümberõppe läbiviimisel üle Eesti, nii tagatakse majanduse vajadustele vastava oskustööjõu ettevalmistamine ja kutsealase koolituse läbipaistvus ning paindlikkus.

Sisu on tähtsam kui vorm
Huvitavamatest juba välja töötatud õppekavadest võiks nimetada kvaliteedi- ja keskkonnahaldamist ning keskkonnatehnika lukksepa eriala. Tegemist on nn trendikate erialadega. Esimese puhul tuleb märkida, et Eestis puudub praegu sarnane kutseõppeasutuse õppekava, samas on tegemist valdkonnaga, mis kuulub Euroopa Liidu prioriteetide hulka. Kui vaadata tulevikku, siis teiste seas on ees ootamas multimeediumi, mehhatroonika, arhitektuuridisaini, multimeediatehnoloogiate õppekavade õppesisude väljatöötamine. Kuid olulisem kui uus ja põnev nimi, on siiski õppekava sisuline külg, et sama eriala õpetamine Võrus ja Kuressaares, Narvas ja Pärnus oleks kõigi jaoks ühtmoodi selge ning arusaadav.
Välja töötatud õppekavade õppesisude sisulise poolega on võimalik tutvuda nii tööandjatel (kes tegelevad läbirääkimistega töötaja palkamisel) kui ka õppijal (valikute tegemiseks õpingute planeerimisel), aga samuti asjast huvitatutel Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse koduleheküljel www.ekk.edu.ee