Refereering Judi Milleri artiklist "Using a solution-building approach in career counselling." Career Counselling. Constructivist Approaches (2006)

Judi Miller kirjeldab lahenduskeskse nõustamise põhiprintsiipe ja toob praktilisi näiteid selle rakendamisest karjäärinõustamises.

Mis on lahenduskeskne nõustamine?

Laheduskeskne teraapia sai alguse 1970-ndatel Milwaukee Lühi-pereteraapia Keskuses (Brief Family Therapy Center) Steve de Shazeri, Insoo Kim Bergi ning nende kolleegide eestvedamisel. Varaseks mõjutajaks olid olnud hüpnoterapeut Milton Ericksoni tööd ja tema lähenemine psühhoteraapiale.

Milwaukee meeskond hakkas tähtsustama tähelepanekut, et ka raske probleemi puhul esines inimestel kergemaid aegu või probleemi puudumist. Kliente julgustati märkama, kuidas nad nendel parematel hetkedel toimivad ja ennast tunnevad.

Kasutatavad tehnikad keskenduvad kliendi oskustele tekitada endale sobivaid muutusi; selliseid muutusi, mis viivad järjest lähemale tema poolt soovitud eesmärkidele.

Nõustaja töö on suunatud kliendi abistamisele, et ta saaks selgemaks ja oskaks väljendada, mida ta soovib ning mida ta selle heaks juba oskab teha.

Lahenduskeskne lähenemisviis on haaranud endasse põhimõtteid hüpnoteraapiast, narratiivsest teraapiast, neurolingvistilisest programmeerimisest, süsteemiteooriast, motiveerivast intervjueerimisest, isiksusekesksest teraapiast – kõik need vastanduvad teraapia meditsiinilisele mudelile, kus terapeuti võetakse kui probleemi diagnoosivat ning ravi määravat eksperti.

Kuidas on lahenduskeskne nõustamine konstruktivistlik?

Konstruktivistliku lähenemisviisi kaks eeldust on järgmised:
1) indiviidid loovad ise oma reaalsuse; nad on oma kogemuse kogejad, kujundajad ja mõtestajad samaaegselt;
2) klienti ümbritsev keskkond ning vastastikune toime sellega mõjutavad tema käitumist.

Lahenduskeskne lähenemisviis ühtib nende eeldustega.
Sarnaselt konstruktivistliku lähenemisviisiga julgustab ka lahenduskeskne nõustamine klienti kirjeldama ja reflekteerima seda, mis on talle elus tähtis ning omistama tähendust erinevatele asjadele.

Mõlemad lähenemisviisid kutsuvad kliente üles püstitama isiklikult tähendusrikkaid eesmärke, mis toetuvad positiivsele kujutlusele iseendast, oma oskustest, saavutustest, ressurssidest, tugevatest külgedest.
Mõlema lähenemisviisi puhul kasutatav koostöösuhe nõustaja ja kliendi vahel vabastab nõustaja liigsest vastutusest ja hoiab ära kliendi abitusetunde.

Nõustaja toetab klienti kujundamaks pilti soovikohasest elust edaspidi. Vestlus lähtub kliendi igapäevareaalsusest, argitegemistest, senistest kogemustest ja kliendi suhtest iseendasse ning hõlmab lisaks seoseid pere, kultuuri ja ühiskonnaga.

Nõustaja demonstreerib oma usku ja lootust sellesse, et klient võib soovitu saavutada.

Lahenduskeskse nõustamise põhimõtteid saab edukalt rakendada ka karjääri¬nõustamisel


Lahenduskesksed põhimõtted

Muutused on vältimatud ning vestlused on muutusi tekitavad.

  • Kliendid suudavad omistada uusi ja erinevaid tähendusi, luua lahenduskeskset reaalsust ja tekitada sisemist motivatsiooni muutusteks.
  • Kui klient tunneb end kompetentsena, siis suudab ta endale rohkem  positiivseid muutusi tekitada.
  • Kui klient väljendab, mida ta tahab, siis avastab ta, et teeb juba nii mõndagi selleks, et soovituni jõuda.
  • Pole tarvis leida lahendust, mis sobiks probleemile, vaid kliendil on vaja leida lahendus, mis sobib talle endale.
  • Kui klient teeb midagi, mis hästi töötab, tuleb julgustada teda sellega jätkama.
  • Kui klient teeb midagi, mis ei tööta, siis nõustaja julgustab teda tegema midagi erinevat või teisiti.

Lahenduskesksele nõustamisele on olemuslik nii kliendi kui ka nõustaja mõtlemise paradigmaatiline ümberlülitamine probleemilt (mis läheb valesti?) lahendusele, võimalusele, lootusele (mida soovitakse?). Nii leiavad ka karjäärinõustajad, et kergem on aidata kliendil seada positiivseid saavutatavaid eesmärke kui tegeleda muredega.

Tihtipeale on karjäärinõustamisele tulnud kliendi ootuseks võimalus rääkida oma huvidest ja eesmärkidest, meelepärasest tulevikust. Lahenduskesksele lähenemisele iseloomulik nõustamis¬suhe pigem aitab kliendil koostada tema oma isiklikke eluplaane, kui et testiga mõõdetud omaduste profiil sobitataks mõne kindla karjääriprofiiliga.

Lahenduskeskne nõustamine, nii nagu teisedki konstruktivistlikud lähenemised, arvestab keele¬kasutuse jõulist mõju kliendile.

Lahendusele suunav karjäärinõustaja väljendab aktiivset uudishimu, ilmutades nõnda respekti kliendi ressursikuse ja eneseteadlikkuse suhtes. Positiivsele kogemusele viitavad küsimused aitavad kliendil teadvustada oma valikuid ning ette kujutada oma soovikohast tulevikku.

Lahenduskesksed tehnikad karjäärinõustamisel


Ülevaade protsessist


Lahenduskeskne nõustaja kasutab tavalisi põhilisi kuulamis- ja nõustamisoskusi – vaid fookus on tavapärasest erinev.

  • Valikuline kuulamine (nopitakse üles positiivne, edasiviiv, kliendi enesemääratlust toetav); rääkimine (rõhutatakse kõike, mis tõendab kliendi ressursikust); küsitlemine (rõhuga tähenduste omistamisel ja lahendusteede otsimisel); vaiksete pauside lubamine (andmaks kliendile aega mõtestada räägitut).

Nõustaja eesmärk on aidata kliendil:

  • selgitada tema oma sõnadega nõustamisele pöördumise põhjus ja soov tulevikuks (eesmärgiküsimused);
  • määratleda ja võimendada eluaspekte, mis toimivad hästi (erandiküsimused);
  • avada/ avastada tugevaid külgi, häid omadusi, ressursse, saavutusi (enesetoetuse küsimused);
  • selgitada ja visualiseerida, kuidas elu on praegusest erinev, kui eesmärk on saavutatud (ka imeküsimuse kasutamine);
  • hinnata eesmärgi poole liikumise edukust (skaalaküsimused).

Lisaks eelnenule annab nõustaja tagasisidet, mis toetab ja julgustab klienti, näitab nõustaja austust temasse ja usku eesmärgi saavutatavusse (komplimendid).

Lahenduse-küsimused


Lahenduskesksed (karjääri-)nõustajad küsivad palju küsimusi. Kõik need on spetsiifilise fookusega ning püüavad nõustamissuhtes fookust ümber lülitada probleemiarutelult lahenduse saavutamise võimalustele.

Nõustaja saab kasutada mitte-teadja positsiooni ja küsida uudishimulikult-tunnustavalt: Kuidas sul küll on õnnestunud...? ; Ma mõtlen, kuidas sa…? Küsimused viitavad faktile, et klient tunneb iseennast kõige lähemalt, ja õhutavad klienti ta loomulikke enesetoetamisvõtteid veel paremini tundma õppima. (Mida sa enda kohta tead, mis hõlbustaks sul selle otsuse tegemist?; Kuidas tulid toime raskes olukorras?)

Küsimused paluvad kliendil meelde tuletada hiljutisi hetki (või ka hetki kaugemast minevikust), kus nad on kogenud, et „asi on õige“. (Mis sulle selle juures kõige rohkem meeldis?; Kuidas sa aru saad, et …?)
Nõustaja töö on positiivse fookusega vastused kokku koguda ja põimida edasisse vestlusse, kus koostöös kavandatakse järgmised sammud kliendi piiritletud eesmärgi saavutamiseks.

Mõned näpunäited

  • Täpsusta probleem või teema küsides eesmärki.
  • Küsi positiivse erandi, probleemist erineva olukorra kohta küsimusi.
  • Kasuta küsisõnu mis, kus, kes, kuidas, MITTE miks.
  • Julgusta klienti oma sisetunnet uskuma küsides: "Mille järgi sa tead...?"
  • Toeta plaanipärast tegutsemist koostades ja pakkudes kliendile kodutöid, mis baseeruvad tema eesmärkidel, senistele saavutustel ja ressurssidel.
     

Nõustamise eesmärgi küsimused


Lahenduskesksed karjäärinõustajad alustavad sageli kohtumist küsimusega, mis sunnib klienti sõnastama nõustamisele tuleku eesmärgi. Nõustaja ülesanne on jälgida, et eesmärgi¬sõnastus oleks lõpuks positiivne, millegi olemasolu rõhutav, mitte ei märgiks mõne häiriva asjaolu puudumist.
 

  • Milleni sa soovid jõuda tänase kohtumise jooksul?
  • Mis annab sulle kinnitust, et siiatulek oli hea idee?
  • Milliste märkide järgi sa tead, et vestlusest on Sinu jaokskasu olnud?
  • Mida sa teed teisiti, kui (see asi) pole sinu jaoks enam probleemiks?

Soovikohase tuleviku visualiseerimine


Individuaalsel lahenduskeskses nõustamises on efektiivselt kasutatud imeküsimuse tehnikat. Kõnealune tehnika tähendab küsimuste seeriat, mis julgustavad klienti mõtlema, mida nad teevad soovitud olukorras teisiti ja mida teised inimesed märkavad neid siis teisiti tegevat. Vastused neile küsimustele toovad esile palju väikseid olulisi detaile, mis iseloomustavad kliendi soovitud eesmärki ehk tulevikupilti.

Karjäärinõustamises saab alustada lauseid:

  • Oletame, et räägid mulle viie aasta kaugusel olevast ajast ...;
  • Kujutame ette, et oleme saanud ajaratta viis aastat edasi keerata ja su tööelu läheb hästi ....

Kliendi vastustes kuuleb nõustaja karjääri-eesmärgi iseloomustust. Seda saab ümbersõnastamise abil kliendile tagasi peegeldada ja küsida kinnitust, kas ta tahab pühenduda niisuguse töise elutee arendamisele.

Teine näide visualiseerimise kohta puudutab eesseisvat rasket sündmust, millega klient oleks justkui edukalt toime tulnud. Näiteks on klient hirmul eesseisva tööintervjuu pärast.

Nõustaja ütleb:

  • "Kujutleme, et intervjuu on just lõppenud ja sa hakkad ära minema. Loomulikult oled sa ärevil – sa ei tea veel, kas sa saad selle töö. Kuid sa tead, et sa esinesid sellel intervjuu tõesti hästi. Sulle tegelikult meeldib, kuidas sa end esitlesid ja sul on meeles, kuidas sa seda tegid. Mis sulle meenub, kuidas sa olid seal kohtumisel? Kuidas veel?"

Nõustaja kasutab korduvalt „Ja veel?“-küsimust. Igas vastuses peitub võti nii intervjuu edukaks läbimiseks kui ka muretsemise vähendamiseks.

Erandite ja edenemise fookusesse võtmine


Iga ülalkirjeldatud tulevikku-suunatud tehnika laseb kliendil koostada pildid tema enda kompetentsidest arvestades tema eesmärke. Nõustaja roll on aidata kliente näha neid endid selgelt ja määratleda kasulikud ressursid, mis võivad neil aidata saavutada karjäärieesmärke.

On rida praktilisi tehnikaid, millega nõustaja võib kaasa aidata sellele protsessile. Näiteks tühja tooli tehnika (geštalt-teraapias kasutatav). Karjäärinõustaja võib paluda kliendi istuma „hea lõpptulemuse“ tühjale toolile ja paluda tal anda soovitusi „iseendale“ (milleks on teine tool)

  • "Mida „hea lõpptulemus“ soovitaks sul teha just praegu?", "Ja veel mida...?" või "Mida järgmiseks...?"

Teine on skaala-tehnika, mis lülitab kliendi tähelepanu ümber probleemilt eesmärgile. Skaalad näiteks selle kohta, kus klient soovib olla ja kui kaugel ta praegu selle suhtes asub. Lahenduskesksete küsimustega saab aidata kliendil määratleda, mis peaks juhtuma/ toimuma, et ta saaks skaalat mööda edasi liikuda.

Variatsioon skaalatööst on selline, kus klient nimetab skaala otspunktid. Näiteks "Segadus/mõte kinni jooksnud" vs "Selgus selles, mida edasi teha". Skaala on mõttekas paberile joonistada (enamasti kasutatakse vahemikku 1-st kuni 10-ni). Kui skaala on joonistatud, saab nõustaja tundlikult küsitleda, kuidas klient kirjeldab ennast skaala erinevates punktides. Vastus võib olla näiteks: „Hetkel olen kolme peal, enne siia nõustamisele tulekut kahe peal. Täna, oleks hea, kui jõuaksin 6-ni ja arvan, et kui olen 8-9 peal, siis oskan ise edasi minna ja nõustamisele pole enam vaja tulla“.

Nõustaja saab küsida:

  • "Missuguste sõnadega sa kirjeldaksid ennast sellel skaalapunktil?" (enesehinnang)
  • "Mida sa peaksid selles punktis tegema, et edasi liikuda?" (suutlikkus ennast abistada)
  • "Mida teised võiksid ütelda, kuidas sa oled teistmoodi, kui sa selle skaalapunktini oled jõudnud?" (tähendus laiemas kontekstis)

Klient võib vastata, et kahe punkti juures tunneb ta end aega surnuks löömas ja kolme juures, et tahab asjades selgust saada ja kaheksa juures omab ta kindlat plaani.

Erandiküsimuste abil saavutab klient kontrolli oma edasiliikumise üle.

  • Kas on olnud hiljuti perioodi, kus oled olnud veidi kindlam oma otsustustes?
  • Millega sa selle võimalikuks tegid?
  • Missugused välised asjaolud siis sinu enesekindlust soosisid?

Samuti aitavad edenemise mõjurites selgust saada küsimused stiilis:

  • Kuidas sul õnnestus liikuda 2-lt 3-le?
  • Mida sa mõtled, mis aitaks sul liikuda 3-lt 5-le?

Nõustaja saab kaasa aidata vastustega nagu:

  • "Ahhaa, kuna sa ei tahtnud üksi kogu otsustamise raskust kanda, tulid nõustamisele – sa otsustasid abi otsida?"

Küsimused tükeldavad suured eesmärgid väiksemateks tükkideks, millega on hõlbus toime tulla. Kasvab usk saavutuse võimalikkusse ning täpsustub soovitud saavutuse sisu.

Kuna lahenduskeskne mõte lähtub ka süsteemiteooriast, tasub klienti julgustada mõtlema meelepärasest karjääritulevikust samuti süsteemselt, kaasa haarates olulisi inimesi, huvisid ja väärtusi, soovitud elustiili jms. Kui klient on oma süsteemi kaardistanud või diagrammile paigutanud, saab iga skeemi osa kohta esitada huvitundvaid küsimusi analoogiliselt skaalade puhul kasutatutega.

Tähendusrikas tagasiside


Lahenduskeskne tööviis eeldab, et klient töötab oma teemadega edasi ka kohtumiste¬vahelisel ajal. Selle soodustamiseks kasutatakse vormikohast protseduuri.

Vestluses tehakse väike paus, mille jooksul koostatakse tagasiside kliendile. Tagasiside komplimentide osas loetletakse ressursse ja edusamme ning kiidetakse seansi jooksul kõvasti kaasa¬töötamise eest jne. Sageli antavat koduülesannet sõnastatakse hoolikalt, seostades seda kliendi ootustega (nii, et eneseabistamisoskus järjest areneks):

  • "… kuna sa ütlesid, et sa tahad...";
  • "...kuni sa suudad märgata, et sa ..."


Milles seisnevad lahenduskeskse nõustamise väljakutsed nõustaja jaoks? 

Kuigi eespool on kirjeldatud üldiste oskuste kogumit, pole kohane lahenduskeskset karjääri¬nõustamist taandada pelgalt tehnikate kasutamisele. Nõustaja esitatavatele küsimustele seab piirangud kliendi unikaalsus. Nõustaja-kliendi koostöö on see, mis lubab kliendi unikaalsusel areneda nii kliendist enesest lähtuva eesmärgi määratlemisele kui ka uskumuseni, et ta suudab oma soovitud eesmärgi teoks teha.
Väljakutseteks nõustajale on siinjuures loobumine klienti paikapanevast (nn trait-and-factor) lähenemis¬viisist, mitteteadja-positsiooni säilitamine ning teadlik suhtumine klienti kui tema enda elu eksperti.

 

Üks viis eelöeldu teokstegemiseks on aja kokkuleppimisel pakkuda kliendile ühtlasi kohtumiseelne ülesanne, näiteks:

  • "Ole hea, valmistu meie kohtumiseks nii, et mõtled läbi, mida sa kõige rohkem tahad ja mida sa ise juba oskad teha, et aidata end selle saavutamisel."

Samuti võib kohtumise alguses öelda kliendile, et kahepoolne koostöö annab kindlasti parema lõpptulemuse võrreldes sellega, kui spetsialist püüab välja mõelda häid lahendusi kliendi jaoks.

Siin ei peeta silmas, et nõustaja peab olemasolevat informatsiooni enda teada hoidma. Kuid enne info väljakäimist tuleb aidata kliendil saada avaramat selgust oma vajadustes, püüdlustes, tugevates külgedes, oskustes. Julgustatakse klienti enese eest vastutust võtma, pakkudes informatsiooni ja ettepanekuid nö. kompamisi – katsetades, kas need sobivad talle? Väljakutseks nõustajale on siinjuures mitte esitada informatsiooni ja soovitusi eksperdina. Pigem näiteks:

  • "Ma mõtlen, kuidas see võiks sobida sinu eesmärgiga ...?"

Teste, küsimustikke ja teisi hindamisvahendeid ei pea ära põlgama, kuid samu asju saab kasutada teisel viisil. Kvalitatiivsed töövõtted nagu kaardistamised, ajajooned, kaartide sorteerimine, ajurünnak jms võivad väga hästi toimida kliendile tema ressursside ja progressi peegeldamisel.

Aktiivne kuulamine on kliendikohtumistel vältimatult kasutatav tööriist.

Lõppsõnas märgib Judi Miller, et artiklit kirjutades oli tal entusiastlik soov julgustada karjäärispetsialiste kasutama nõustamisel lahenduskeskseid töövõtteid ja lähtekohti. Ta loodab, et kasutajad veenduvad õige pea sellise tööviisi tõhususes.

 

Rajaleidja, 2011