Judi Miller kirjeldab raamatus Career Counselling. Constructivist Approaches (2006) lahenduskeskse nõustamise põhiprintsiipe ja toob praktilisi näiteid selle rakendamisest karjäärinõustamises.

Laheduskeskne teraapia sai alguse 1970-tel Milwaukee Lühi-pereteraapia Keskuses (Brief Family Therapy Center). Kliente julgustati märkama, kuidas nad kõige parematel hetkedel tegutsevad ja ennast seejuures tunnevad. Kasutatavad tehnikad keskenduvad kliendi oskustele tekitada endale sobivaid muutusi; selliseid muutusi, mis viivad järjest lähemale tema poolt soovitud eesmärkidele.

Lahenduskeskne lähenemisviis on haaranud endasse põhimõtteid hüpnoteraapiast, narratiivsest teraapiast, neurolingvistilisest programmeerimisest, süsteemiteooriast, motiveerivast intervjuust, isiksusekesksest teraapiast – kõik need vastanduvad teraapia meditsiinilisele mudelile, kus terapeuti võetakse kui probleemi diagnoosivat ning ravi määravat eksperti.

Lahenduskeskne karjäärinõustamine omab põhimõttelisi sarnasusi konstruktivistliku nõustamisega. Mõlemad suunad lähtuvad järgmistest eeldustest: 1) indiviidid on oma reaalsuse loojad; 2) indiviidid on oma kogemuse kogejad, kujundajad ja mõtestajad; 3) indiviidi käitumine ja ümbritsev keskkond on vastastiktoimes.

Lahenduskeskne nõustaja kasutab tavalisi kuulamis- ja nõustamisoskusi veidi erineva fookusega: valikuline kuulamine (nopitakse üles positiivne, edasiviiv, kliendi enesemääratlust toetav); rääkimine (rõhutatakse kõike, mis tõendab kliendi ressursikust); küsitlemine (rõhutatakse tähenduste omistamist ja lahendusteede otsimist); vaiksete pauside lubamine (kliendile antakse aega räägitut mõtestada).

Lahenduskeskse nõustamise printsiipe saab rakendada karjäärinõustamisel. Lahenduskesksele nõustamisele on olemuslik nii kliendi kui ka nõustaja mõtlemise paradigmaatiline ümberlülitumine probleemilt (mis läheb valesti?) lahendusele, võimalusele, lootusele (mida soovitakse?).

Enamasti soovib karjäärinõustamisele tulnud klient rääkida oma huvidest ja eesmärkidest, meelepärasest tulevikust. Lahenduskesksele lähenemisele iseloomulik nõustamissuhe aitab kliendil koostada tema isiklikke eluplaane ja jätab tahaplaanile variandi, et testiga mõõdetud omaduste profiil sobitatakse mõne kindla karjääriprofiiliga.

Eesmärgi poole liikumist toetav karjäärinõustaja väljendab aktiivset uudishimu, ilmutades nõnda austust kliendi leidlikkuse ja eneseteadlikkuse suhtes. Positiivsele kogemusele viitavad küsimused aitavad kliendil teadvustada oma valikuid ning ette kujutada soovikohast tulevikku.

Nõustaja peab aitama kliendil sõnastada nõustamisele pöördumise põhjust ja soovi tulevikuks (eesmärgiküsimused); määratleda ja võimendada eluaspekte, mis toimivad hästi (erandiküsimused); avada/avastada tugevaid külgi, häid omadusi, ressursse, saavutusi (enesetoetuse küsimused); selgitada ja visualiseerida, kuidas elu praegusest erineks, kui eesmärk on saavutatud (ka imeküsimuse kasutamine); hinnata eesmärgi poole liikumise edukust (skaalaküsimused).

Lisaks eelnenule teeb nõustaja kokkuvõtte tagasisidest – see toetab ja julgustab klienti, näitab nõustaja austust temasse ja usku eesmärgi saavutatavusse (komplimendid).

Judi Miller märgib, et tal on olnud entusiastlik soov julgustada karjäärispetsialiste kasutama nõustamisel lahenduskeskseid töövõtteid ja lähtekohti. Ta on kindel, et nõustajad veenduvad õige pea sellise tööviisi tõhususes.

Judi Milleri kirjutist refereerinud Mari Saari