Mäng on väikese inimese töö!

Tuntud psühholoog ja eripedagoog Lev Võgotski uurimustööde alusel kirjutatud artiklitest võib lugeda, et mäng on teatud reegleid järgiv tegevus. Mängus võib laps matkida tegelikkust, panna proovile mängijate kehalisi ja vaimsed võimeid. Mängud sisaldavad arendavaid, kasvatuslikke, sotsiaalseid, harivaid aspekte, tihti ka võistluslikku momenti. Mängu reeglid ja/ või piirid eristavad mängu tegelikkusest. Mäng on tegevus, millele on omane improviseeritus, reeglite kokkuleppimine mängu käigus, vabatahtlikkus ning lapsiku rõõmu tundmine.

Rajaleidjad haridusmessil

Olen lastega töötanud palju aastaid. Järjest enam puutun kokku niisuguste lastega, kellel on mänguoskus vähene või puudub üldse, kes ei oska kätte antud mänguasjadega midagi peale hakata ja mängulist tegevust ei tekigi. Laps lihtsalt vaatab esemeid või tõstab neid ühest kohast teise. Kuna midagi põnevat iseenesest ei juhtu, siis ta jätab asjad sinnapaika ja soovib teha midagi muud.

Nii nagu täiskasvanud inimene peab igapäevaseks tööks valmistuma, õppima, kogemusi saama, ennast pidevalt täiendama, peab ka laps õppima mängimist, sest see oskus ei teki iseenesest. Ta peab nägema ja kogema, kuidas erinevaid esemeid kasutatakse, mida nendega teha saab. Kasuks tuleb teiste laste ja täiskasvanute tegevuse jälgimine ja matkimine, sest väikese inimlapse maailm on veel piiratud nii oskuste kui ka teadmiste poolest. Mäng arendab lapse fantaasiavõimet, koosmängimine avaldab positiivset mõju üksteisevahelistele suhetele ning nõuab lapselt pingutust. Saadud eduelamus muudab lapse rahulolevaks, õnnelikuks, tiivustab teda õppima ja uusi teadmisi omandama.

Mänguline õppetegevus peab toimuma lapse lähimas arengutsoonis. Liiga kerge ülesanne ei arenda last, liiga keeruline pärsib mängulusti. Last mängima õpetades tuleb läbida mitu etappi. Kõigepealt laps jälgib kõrvalt täiskasvanu poolt etendatud mängu, seejärel mängivad nad koos. Laps püüab meie tegevust imiteerida ja lõpuks jõuab ta välja iseseisva mänguoskuseni. Mäng on improvisatsioon, kuid siiski on sellel kindlad reeglid, millest tuleb kinni pidada. Last tuleb õpetada ka kaotama, kui mäng sisaldab võistluslikku momenti.

Lapsed vajavad tähelepanu, soovivad osaleda ema ja isa tegemistes. Positiivset mõju lapse arengule avaldavad ühised väljasõidud, kontserdi- ja näitusekülastused, teatriskäimised, ekskursioonid, reisid. Lapsega tuleb vestelda nähtust ja kuuldust, rõhutada olulist. Nii kujuneb lapsel harjumus anda kodus tagasisidet päeva jooksul toimunust.

Parim viis lastest hoolida, on pöörata neile tähelepanu, tegeleda nendega nii palju kui võimalik.

Indu koostegutsemiseks!

Tiiu Soodla
Valgamaa Rajaleidja keskuse eripedagoog

Väike mõttekoht, meeleolu looja Anni Arro Laste ja noorte kultuuriaasta 2017