Perekonna mõju noore tulevikuvalikute tegemisel on oluline, isegi siis kui seda lapsevanemana ei taju või noor ei tunnista. Vanemate hoiakud ja väärtushinnangud peegelduvad kogu pere elustiilis, käitumises ja omavahelistes suhetes. Et olla oma lapsele karjäärivalikute tegemisel toeks, on soovitatav läbi mõelda, kuidas pereliikmed saaksid noorele otsuste tegemisel toeks olla.

Kindlasti peaksite arvestama, et võrreldes selle ajaga, kui teie oma tulevikuvalikuid langetasite, on koolides muutunud nii õpekorraldus, õppekavad, õppevahendid jms. Seega püüdke end oma lapse karjäärivalikuid toetades panna olukorda, kuidas tema ümbritsevat tunnetab.

 

Lapsevanemana etendate te oma lapse karjääriplaneerimisel erinevaid rolle, mis on omavahel põimunud:

  • Kogemuste jagaja

Milliseid teadmisi, oskusi olete oma karjääri jooksul omandanud? Mida teeksite teisiti? Millised on head ja halvad kogemused?

  • Eeskuju

Kas jõuad õigel ajal tööle? Kuidas räägite kodus oma töökaaslastest, ülemusest?

  • Infoallikas

Kas teate, kust saada adekvaatset infot edasiõppimise, töötamise, huvide, sportimise jms kohta?

  • Kuulaja

Kas kuulate tähelepanelikult, kui laps oma unistustest, lootusest, ebakindlusest ja kartusest räägib? Kas tunnete huvi, kuidas ta oma otsuseid langetab?

  • Juhendaja

Kas teie laps on saanud oma võimeid mõnes töös proovida? Kas te olete teda selles abistanud?

  • Tingimuste looja

Kas olete koos lapsega vaaginud erinevate elukutsetega kaasnevaid väärtusi? Kas lapse elukutsesoov on tema võimetele ja iseloomuomadustele vastav?

  • Motiveerija

Kas ergutate oma last püüdlema eesmärkide poole? Kas tunnustate last pärast õnnestumist või motiveerite edasi püüdlema pärast ebaõnnestumist?

  • Tasakaalustaja

Kas pühendute ainult tööle või väärtustate ka vaba aega? Kuidas te perega oma vaba aega sisustate? On teil ühiskondlike kohustusi?

  • Kehtestaja

Kas olete põhjendanud lapsele oma seisukohti? Kas olete uurinud, kuidas laps ise oma valikuid põhjendab?

 

Soovitused lapsevanemale, kuidas aidata last tema tulevikuvalikutes:

  • Looge usalduslik õhkkond

Looge usalduslik kodune õhkkond, et noor saaks teiega oma probleeme arutada. On tähtis, et kodu oleks koht, kus laps tahab oma mõtetest ja tunnetest rääkida. Olge oma lapsele hea kuulaja! Pange tähele, kui laps räägib oma unistustest, lootustest ja muredest seoses tulevikuplaanidega. Rääkige lapsega tema elukutsesoovidest ja otsige vajadusel koos vajalikku lisateavet.

  • Isiklikest karjäärivalikutest rääkimine

Mitte ainult pereliikmed, vaid ka sugulased ja tuttavad võiksid rääkida noortele oma tööst, õpingutest ja valikutest, mis elu jooksul on tehtud. Rääkima peaks nii ametialastest kordaminekutest kui ka rõõmudest ja muredest. Olulised on ka isiksuseomadused, mis inimesi elu jooksul on aidanud. Selline ehe ja meeldejääv teave võrreldes raamatutest või internetist loetuga on atraktiivne ja meeldejääv. Saate oma lapsele abiks olla ka siis, kui laps tahab näiteks arstiks õppida ja peres arsti ei ole - sellisel juhul on hea, kui leiate tutvusringkonnast kellegi, kes oskab tööst meditsiinivallas rääkida. Miks mitte leppida kokku ja rääkida arstitööst oma perearstiga! Ning samamoodi mõne muu valdkonnaga, mis teie lapsele huvi pakub.

  • Eesmärkide seadmine

Eesmärkide seadmine. Innustage oma lapsi tulevikusihte seadma. Lähemad eesmärgid peaksid nii või teisiti olema seotud edasiõppimisega. Karjäärieesmärke tuleks vaadata kooskõlas teiste elurollidega (sõber/sõbranna, sportlane, koorilaulja, filatelist, tütar/poeg, ema/isa, õde/vend jne). Kui hindate koos lapsega õigesti tema huvisid, võimeid ja pere materiaalseid võimalusi, siis näete selgesti, mida ta peaks tegema oma eesmärkide saavutamiseks. Kindlasti saavad noored oma pere emotsionaalsest ja materiaalsest toetusest suurt innustust.

  • Koostöö kooliga

Põhikooli riikliku õppekava ja Gümnaasiumi riikliku õppekava üks kohustuslik läbiv teema on „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine“. Lihtsustatult võib öelda, et iga aineõpetaja on kohustatud andma oma õppeainet nii, et õpilane oskaks selle vajalikkust oma tulevase eluga seostada. Ka lapsevanemana saate oma last õpingute jooksul toetada selgitades, kus ja miks tal näiteks tulevikus keemiat, kirjandust või matemaatikat vaja läheb.
Mitmetes koolides töötavad karjäärikoordinaatorid, kelle ülesandeks on kooli karjääriplaneerimisalase töö organiseerimine (karjääriõpetuse valikaine läbiviimine, ettevõtete külastamine, karjääripäevade korraldamine, karjääriinfos stendi korrashoid jms). Tundke huvi, kas teie lapse koolis ka selline ametikoht on olemas ja mida on koolil plaanis selles valdkonnas teha.

Samuti saaksite mitmetes koolis korraldatavates üritustes kaasa lüüa. Kui koolis puudub karjäärikoordinaatori ametikoht, siis tavaliselt viib mitmeid karjäärialaseid tegevusi koolis läbi huvijuht, õppealajuhataja, arendusjuht vms.

Järgnevalt näiteks mõned teie võimalused koostööks kooliga:
* Karjääripäevade korraldamine, kus saaksite rääkida enda tööst ja kogemustest.
* Töövarjupäev (töövari jälgib mõne ameti esindaja tööd ühe tööpäeva jooksul), kus teil on võimalus enda tööd juba reaalses töökeskkonnas tutvustada.
* Õppekäik, kus saaksite võimaluse korral kaasa aidata õppekäigu organiseerimisele enda asutuses.
* Muud temaatilised üritused, mis võivad olla väga erinevatel teemadel ja kus võite esinejatena oma tööst rääkides kaasa lüüa.
 

Kust saada abi?

Kui teie lapsel on mure või küsimus seoses hariduse, tööturu või elukutsega, siis võib julgesti pöörduda noorte teavitamis- ja nõustamiskeskusesse, töötukassa maakondlikesse keskustesse või kõrgkoolide karjäärikeskustesse.
 

  • Noorte teavitamis- ja nõustamiskeskused pakuvad 7-26aastastele noortele infot haridusvõimaluste, tööturu olukorra ja elukutsete kohta ning karjäärinõustamise teenust. Teenindatakse ka lapsevanemaid.
     
  • Töötukassa maakondlikes osakondades asuvad karjääriinfotoad, kuhu võib siseneda iga soovija ning seal juhendatakse neid töö otsimisel, aidatakse koostada kandideerimisdokumente ja valmistuda töövestluseks.
     
  • Kõrgkoolide karjäärikeskused pakuvad teenuseid nii sisseastuvatele, õppivatele tudengitele kui ka vilistlastele. Peamisteks teenusteks on karjäärinõustamine, tööotsimise juhendamine, töö- ja praktikakohtade vahendamine.
     
  • Kindlasti on karjääriplaneerimisel abiks ka mitmesugused infomessid, kus on võimalik suhelda õppeasutuste esindajatega, saada teavet erialade, sisseastumistingimuste, õppekavade jms kohta. Tuntumad ja suuremad on novembri lõpus või detsembri alguses Teeviit Tallinnas ning veebruaris Intellektika Tartus. Kuid kevaditi toimuvad maakonnakeskustes ka väiksemad piirkondlikud messid. Nende kohta jagavad infot teavitamis- ja nõustamiskeskused ning kindlasti leiab teavet ka Rajaleidja portaalist noore osa sündmuste kalendrist.
     
  • Konkreetsete koolidega tutvumisel on abiks õppeasutuste lahtiste uste päevad. Üldjuhul toimuvad need kevaditi, enamasti kevadisel koolivaheajal. Lahtiste uste päevade kohta leidub teavet Rajaleidja portaali noore osa sündmuste kalendrist.

  • Mitmed teavitamis- ja nõustamiskeskused, noorteühendused, noortekeskused, koolid jm organisatsioonid korraldavad mitmesuguseid karjääriplaneerimist toetavaid seminare, konverentse ja infopäevi. Suur osa neist leiab kajastamist Rajaleidja noore osa sündmuste kalendris.
     
  • Mitmed kirjastused ja muud haridusteemadega tegelevad organisatsioonid annavad kevade hakul välja brošüüre ja teatmikke koolilõpetajatele ja edasiõppijatele. Ka meediaväljaannetel ilmuvad erilehed, kus tutvustatakse edasiõppimisvõimalusi.
     
  • Kindlasti on abiks internet. Kui sisestada otsingumootorisse konkreetse õppeasutuse nime, saad tutvuda huvipakkuva kooli koduleheküljega, kus on ilmselt ka kõige täpsem ja uuem info. Täpseim ja ajakohaseim teemakohane portaal on ka karjääriplaneerimist toetav portaal Rajaleidja. Kindlasti tasub tutvuda noore osa alajaotusega!
     

 Rajaleidja, 2011