Karjäärinõustamine sai alguse 20. sajandi esimestel kümnenditel, kui vastavalt positivistliku maailmanägemuse traditsioonidele hakati tegelema inimeste testimise ning tööalase sobivuse määratlemisega. Selline lähenemine sobis hästi industriaalse, Tayloristliku keskkonnaga, kus masstootmise arenedes oli efektiivsuse tagamiseks vaja sobivaimate omadustega tööjõudu.

1909 ilmus Frank Parsons’i „Choosing a Vocation“, mis esimest korda viitas asjaolule, et inimesed ise saavad oma elukutset valida.

Nõustaja oli selgelt eksperdi rollis, kes pidi diagnoosima nõustatava sobivust teatud ametisse, hinnates tema mõõdetavaid omadusi (käeline osavus, tähelepanu, vaimne võimekus jne)

Ka näiteks Tallinnas tegutses juba 20. sajandi 20-ndatel aastatel kutsenõustamiskabinet, kus testiti peamiselt postitöötajate ja autojuhtide kutsesobivust, aga kus tegeldi ka juba kooliõpilaste kutsevaliku küsimustega.

Matching’u paradigma nimetus tuleneb selle lähenemise eesmärgist - leida ideaalne sobivus (match) inimese ja töö vahel.

Seda lähenemist iseloomustavad järgmised teoreetilised seisukohad:

1. Iga inimese jaoks on olemas sobivaim töö või tegevusala.

2. Iga töö (elukutse) jaoks on olemas teatud isiksuse omaduste kogum, mis tagavad parima soorituse.

3. Elukutsevalik on teadlik, loogiline protsess, mis on enamasti ühekordne otsus.

Hollandi teooria

John Hollandi 50-datel aastatel esmakordselt avaldatud teooria juured on industriaalses joon-faktor mõtteviisis, kuid see sisaldab ka mõningaid humanistliku lähenemise aspekte. Ta keskendus inimese individuaalsete omaduste ja töö omaduste kokkuviimisele (teatud tüüpi inimesed sobivad teatud tüüpi keskkonnaga), võttes arvesse ka inimeste huvisid ja võimeid. Ta kirjeldas 6 tüüpi inimesi ja keskkondi: Realistlik, Intellektuaalne, Artistlik, Ettevõtlik, Sotsiaalne ja Konventsionaalne. Holland arvas, et inimeste ja keskkondade vahelist sobivust on võimalik testimise teel kindlaks määrata ning tema loodud testid on olnud väga laialdaselt kasutusel paljudes riikides. Hollandi lähenemine võimaldas organiseerida tohutut infohulka inimeste ja tööde omaduste kohta ning edastas sõnumit, et elukutsevalik on inimese eneseväljenduse akt, mitte juhuslik sündmus. Hollandi teooriat, tema tüüpide seostele tuginevat heksagooni, kasutati karjäärinõustamises edukalt karjäärivalikute kitsendamiseks ja ideede saamiseks võimalike karjäärivalikute osas. Tänapäeva muutuvas töömaailmas võib aga tööde üksikasjalik kirjeldamine muutuda pea võimatuks, kuigi näiteks USA tööministeeriumis on tema elukutsete koodide sõnaraamatud olnud kasutusel aastakümneid. Hollandi Self Directed Search on tõlgitud ka eesti keelde, kuid sellega kaasas käivat koodide sõnaraamatut pole kunagi korralikult adapteeritud ega kaasajastatud