17.-19. mail toimus Soomes Jyväskyläs 4. sotsidünaamilise nõustamise konverents, mis kandis alapealkirja “Crossing lines, broadening minds”. Korraldajaks oli põhjamaade võrgustik, mis koondab prof Vance Peavy jüngreid, sotsiodünaamilise nõustamise edasiarendajaid. Seminarist võtsid osa Soome, Rootsi, Taani, Norra, Läti ja Eesti esindajad, kusjuures Eesti, Läti ja Norra liitusid selle võrgustikuga esmakordselt. Konverentsil peeti loenguid sotsiodünaamilisest nõustamisest, selle arengust, ajaloolisest taustast ning tänapäevastest vormidest. Väikestes rühmades tehti sotsiodünaamilises nõustamises kasutatavaid ülesandeid ja harjutusi.


Mirjam Lindpere, TTÜ karjääriteenistus

Uudne coaching
Huvitav oli Kristiina Harju ettekanne treenimisest (coaching). Treenimiseks nimetati organisatsioonide konsulteerimist inimeste arendamisel, inimressursside avastamisel ja organisatsiooniliikmete nõustamist enesearengul. Meil nimetatakse seda pigem organisatsioonide nõustamiseks või konsultatsioonideks, ettekandest võrsunud diskussioonis aga leiti, et treenimine on organisatsioonidele palju vastuvõetavam teenus kui nõustamine ning sellesse ollakse nõus ka rohkem panustama. Treenimine on süstemaatiline teekond aidata inimesel leida parim lahendus ja jõuda antud olukorras parima võimaliku tulemuseni. Seega sarnaneb see põhimõtteliselt karjäärinõustamisele, kuid organisatsioonidele näib vajalikuma teenusena. Vaatamata kahele loengule ja mitmetele harjutustele, jäi see lähenemisviis siiski enamikule osavõtjaist veidi võõraks ja müstiliseks.

Taanlane Grethe Fogh Nielsen pidas ettekande sotsiodünaamilise nõustamise algupärast ja põhimõtetest, juhatas harjutuste tegemist väiksemates rühmades ning näitas videot Vance Peavy poolt läbi viidud nõustamisseansist.
2004. aastal anti Taanis välja viimane Vance Peavy raamat “Sociodynamic Counselling: A Practical Approach to Meaning Making” (kirjastaja Taos Institute), mis 2006. aastal tõlgiti ka soome keelde.

Erinevad kogemused
Konverentsil tegid iga riigi esindajad ettekande oma nõustamissüsteemist ja selle arengutest. Lätlased näiteks rääkisid, mismoodi on käinud töö nõustajate tasemeõppe alustamiseks. Norrakad kirjeldasid karjääriteenuste arenguid Norra koolides: igal õpilasel peab olema oma karjääriplaan ja nõustaja aitab teda selle koostamisel; kool peab pakkuma õpilastele nõustamist, karjääriinfot ning olema ka koordinaatori rollis selles süsteemis; karjääriteenused pole ainult nõustaja ega koordinaatori vastutus, vaid kogu koolisüsteemi vastutus; õpilased saavad valida igal nädalal mitut erinevat karjääriteemalist kursust; eesmärk on tuua igasse kooli oma karjäärinõustaja, neile lisaks jäävad tööle ka karjäärikeskused. Soomlased on oma nõustamissüsteeme arendades erilist rõhku pannud täiskasvanute nõustamisele, elukestvale õppele ja karjääri e-teenuste loomisele.

Elujõuline võrgustik
See mitteametlik võrgustik on arenenud alates 1997. aastast, seoses Peavy koolitustega Soomes. Eesmärk on edasi arendada Vance Peavy tööd ja sotsiodünaamilist nõustamist ning samuti arendada koostööd Põhja- ja Baltimaade spetsialistide vahel selles valdkonnas.
Lisaks see on hea näide sellest, mismoodi võib üks mitteametlik võrgustik olla väga efektiivne ja jätkusuutlik, kui selle liikmed teevad hingega oma eesmärgipärast tööd. Seminaril tõdeti, et lühiajalised projektid lõpevad enamasti oma lõpptähtajaga ära, kuid mitteametlikud võrgustikud töötavad palju jätkusuutlikumalt.

Konverents oli väga hea võimalus arendada oma nõustamisoskusi ja õppida tunnustatud praktikutelt, samuti tutvuda oma kolleegidega teistest riikidest. Kindlasti oodatakse eestlaste osavõttu ka järgmisel aastal, mil konverents toimub Rootsis Stockholmis.

Jyväskylä konverentsi materjalidega saab tutvuda veebiaadressil http://www.nordvux.net/page/357/4thnordicconference2006.htm

Sotsiodünaamilise nõustamise kodulehelt leiab kasulikku informatsiooni sotsiodünaamilise nõustamise ja Vance Peavy õpetuste kohta. http://www.sociodynamic-constructivist-counselling.com/archives/index.html


 

Konstruktivistliku nõustamise põhitõed
• Iga inimene konstrueerib omaenda füüsilise ja sotsiaalse reaalsuse vaimseid mudeleid.
• Teadmine on isiklik konstruktsioon.
• Iga üksikisik konstrueerib omaenda korra ja loogika ning kombineerib uusi kogemusi ja muljeid eelnevalt omandatud mudeliga.
• Õppimine ei ole lineaarne protsess. Nõustaja ei saa kliendile lihtsalt edasi anda oma hästikorrastatud loogikat, vaid olema konstruktivistlik, lähtuma kliendi loogikast ja arusaamadest.
• Mõistmine ja tähelepanelikkus on edu kriteeriumid.
 


Sotsiodünaamiline vaatenurk
• Pole olemas ühte õiget vaadet reaalsusele – on olemas mitmed reaalsused.
• Inimesed on iseorganiseeruvad olevused. Iga inimese elu on hulk erinevaid lugusid – pidevalt muutuv, arenev biograafiline jutustus.
• Inimesed konstrueerivad oma MINA läbi tegevuste ja tõlgenduste.
• MINA on mitmehäälne. Neli tähtsamat häält on: tervise ja heaolu hääl; intiimsuse hääl; tööelu ja õppimise hääl; vaimsuse hääl.
• Inimesed on alati mingis kontekstis.
• Inimesed on tähenduse loojad. Nad kasutavad keelt ja tegevusi, et luua igapäevategevustele mõtet.
• Õigustatud isikuna eksisteerimine eeldab peegeldust ja endassesüüvimist.