Psühholoogiliste testide kasutamise osas lähevad spetsialistide arvamused lahku: ühed peavad testimist mõttetuks ajaraiskamiseks, teised leiavad, et just objektiivsed psühhomeetrilised testid annavadki testitavast tõelise pildi. Tõde, nagu ikka, asub kusagil vahepeal. Õigupoolest ei seisnegi küsimus selles, kas üldse kasutada karjäärinõustamisel psühhomeetrilisi teste, vaid pigem, et kes, millal ja kuidas neid rakendada võiks.

Mis on psühhomeetriline test?

Psühholoogiline test on standardiseeritud mõõtevahend hindamaks teatud käitumisi, hoiakuid, suhtumisi või sooritusedukust. Testitulemused on kõnekad üksnes võrdluses normandmetega – s.o võrreldes suure hulga samast soost samaealiste testitäitjate tulemustega.

Sellest määratlusest ilmneb ka psühholoogilise testi peamine erinevus karjäärinõustamisel laialt levinud töölehtedest: eneseanalüüsiks pakuvad materjali mõlemad, ent psühholoogiliste testide kasutamine laiendab tõlgendamisvõimalusi tänu ulatuslikele rakendusuuringutele.

Isiksuse ja võimete seos töösooritusega

Näiteks: millised tegevusalad võiksid sobida kõrge ruumilise võimekusega inimesele? Uuringutes on selgunud, et kõrge ruumiline võimekus seostub eduka töösooritusega mitmetes IT-valdkonna ametites, samuti paljudel tehnilistel erialadel.

Või teine näide: milliste isiksuseomadustega inimene saab tõenäoliselt kõige paremini hakkama juhi rollis? On leitud, et nn edukas juht erineb tavapopulatsioonist järgmiste isiksuse omaduste poolest: kõrge ekstravertsus, kõrge eesmärgipärasus, kõrge vastuvõtlikkus uutele ideedele, ja suutlikkus nii endale kindlaks jääda kui ka vajadusel teisi kuulata.

Selliseid teadmisi saab edukalt rakendada kliendi nõustamisel, analüüsides komplektina tema isiksust, võimeid ja kutse-eelistusi peegeldavaid testiprofiile. Miks siis kasutavad karjäärinõustajad psühholoogilisi teste oma töös nii vähe? Peamiseks põhjuseks on, et juba pikka aega pole värskete normandmetega kvaliteetsed testid spetsialistidele kättesaadavad olnud. Ühe võimalusena pakub karjäärinõustajatele sellist testipaketti nüüd Tripod.

Kes võib teste kasutada?

Iseenesest pole testide läbiviimiseks tarvis mingeid eriteadmisi ega -oskusi, küll aga tõstatub küsimus kvalifikatsioonist testitulemuste tõlgendamisel. Ideaalis võiks testikasutajal olla magistrikraad psühholoogias, lisaks läbitud spetsiaalne väljaõpe testikoostaja juures. Tripod pakub psühholoogidele 1-päevast, teistele spetsialistidele 3-päevast väljaõpet.

Koolituse eesmärgiks on lisaks teoreetiliste teadmiste ja praktiliste tõlgendamisoskuste arendamisele pöörata tähelepanu ka testimisega seotud eetilistele küsimustele. Näiteks peaks testikasutaja teavitama testitäitjat tema õigustest, testi iseloomust, testitulemuste kasutamisest ning vaidlustamise võimalustest. Alla 18-aastase testitäitja puhul on vajalik vanema või hooldaja kirjalik nõusolek. Testitäitjal on õigus testi täitmisest loobuda, õigus tagasisidele, õigus privaatsusele ja konfidentsiaalsusele. Õiglase testimise hõlbustamiseks saavad kõik testikasutajad koos koolitusmapiga kaasa eetikajuhendi, millest testimisel lähtuda.

Jääb loota, et testimiskultuur Eestis areneb jätkuvalt mujal maailmas tunnustatud heade tavade vaimus ning professionaalsed testid kujunevad viljakaks meetodiks karjäärinõustajate tööriistapagasis.
 

***

Tripodi testid karjäärinõustajatele – normeeritud nii täiskasvanutel kui kooliõpilastel:

  • Tööalaste suundumuste küsimustikud TASK ja ÕP-TASK. Põhinevad J. Hollandi mudelil, mõõdavad tööalast suundumust tegevuseelistuste kaudu.
  • Isiksuseküsimustikud IK-15 ja ÕP-IK. Põhinevad ’Suure Viisiku’ isiksusemudelil, lisaks viiele põhiomadusele mõõdavad veel üheksat kitsamat isiksuslikku omadust ja üldist enesehinnangut.
  • Vaimsete võimete skaalad VVS (erinevad versioonid) ja ÕP-VVS. Alatestid: sõnaline, matemaatiline ja ruumiline võimekus ning loogiline mõtlemisvõime, lisaks hinnang üldvõimekusele.
     


Liisa Raudsepp, psühholoog-konsultant, Tripod Grupp OÜ