Küsimusele vastavad seitse Eesti kutsekooli esindajat.

 
Rein Oselin
Järvamaa Kutsehariduskeskuse direktor

Järvamaa Kutsehariduskeskuses võib innovaatilisena vaadata mitmele asjale, kuid olulisimaks peame täiendkoolituse alast koostööd kohaliku omavalitsuse ja ettevõtjatega. Veebruaris käivitub koostöö Paide Linnavalitsuse ja AS Ruukkiga. Meie korraldada on valtsplekk-katuse paigaldamise koolitus. Kasu saavad sellest Paide linn, kus miljööväärtuslikus piirkonnas renoveeritakse vana maja katus, AS Ruukki, kes saab juurde spetsialiseeritud kaadrit, ning ka tooteid edasimüüvad firmad, kellele õpetame välja 17 katusepaigaldamise spetsialisti.


Raul Ammer
Tallinna Lasnamäe Mehaanikakooli arendusjuht

Tallinna Lasnamäe Mehaanikakooli viimaste aastate innovaatilisus seisneb tegevuses, mis pidevalt kindlustab ja toetab läbi täiendkoolitussüsteemi ettevõtete personali kompetentsi tõusu, mis omakorda suurendab Eesti tööstusharu konkurentsivõimet.
Koostöös Euroopa Keevitusföderatsiooni, Saksamaa Keevitajate Liidu ja Rahvusvahelise Keevitajate Ühinguga korraldab meie kool regulaarselt rahvusvaheliselt tunnustatud keevitusalaseid koolitusi.


Rein Ausmees
Eesti Mereakadeemia Merekooli direktor

EMA Merekool on üle minemas uuele meresõiduspetsialistide riiklikule õppekavale, mille haridus- ja teadusminister kinnitas käimasoleva aasta 22.jaanuaril. Selle käigus toimub erialaainete uute õppekavade väljatöötamine. Kooli eesmärk on õppevormide mitmekesistamine, vastuvõtutingimuste laiendamine, praktiliste oskuste tõhustamine, koostöö tugevdamine merendusklasside ja mereakadeemiaga, hoiakute kujundamine elukestvaks õppeks. Uus õppekava hakkab kehtima 1.septembril 2009. a.
 


Ena Drenkhan
Vana-Antsla Kutsekeskkooli arengujuht

Vana-Antsla Kutsekeskkool on esimene kutseõppeasutus Eestis, kus pakutakse täiendkoolitusi erivajadustega õppijatele – vaimse puudega inimestele. Alustasime 2007/2008 õppeaastal RAK meede 1.1. projekti „Erivajadustega inimeste haridusvõimaluste arendamine Kagu-Eestis" raames. Piloottäiendkoolitused toimusid aianduse ja puhastusteeninduse erialadel (vastavalt mahus 80 ja 120 tundi). Sel õppeaastal koolitused jätkuvad ja neid rahastatakse täiskasvanute koolituse riikliku koolitustellimusena Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. Koolitustel omandavad puuetega inimesed uusi ja täiendavad olemasolevaid tööalaseid oskuseid, mida nad saavad rakendada nii päevakeskustes kui osalise koormusega töötades.


Ülo Kikas
Hiiumaa Ametikooli direktor

Järgmisest õppeaastast on Hiiumaa Ametikoolil kavas korraldada õppetööd ühes õppehoones – Suuremõisa lossis. Sellega kaasnevad mitmed eelised, näiteks omanäoline ja väärikas keskkond, head eeldused meeskonnatööks, efektiivsem majandamine.
Meie kooli õpetajad korraldasid möödunud aastal Hiiumaa üldhariduskoolide loodus- ja ajalooõpetajatele e-õppe kursusi jagades nii põhikoolide õpetajatele teadmisi kaasaegsete õpetamismeetodite kasutamisest.
Kooli nime muutmisega seotud arenguseminariga „Suuremõisa Tehnikumist Hiiumaa Ametikooliks – mitte ainult nimevahetus!?“ kaasati kogu Hiiumaa kogukond kooli arendamisse. Koolil on uus tunnuslause „Professionaaliks!? Alusta Hiiumaa Ametikoolist!“
Osaleme kahes ettevõtluse klastrialgatuses – Hiiumaa Tööstusklastris ja Eesti Plastitööstusettevõtete Liidu klastris.


Anu Vaagen
Luua Metsanduskooli arendusjuht

Luua Metsanduskoolis võib viimase aasta jooksul pidada innovaatiliseks kompetentsipõhist õpet, selle metoodikat. 2008. aasta septembris jõustus Eestis kutseseadusega 8-tasemeline kompetentsidel põhinev kutsekvalifikatsiooniraamistik. Sellega seoses oleme Leonardo da Vinci programmi raames koolitanud oma õpetajaid kompetentsipõhise õppe alal Hollandis Wellantcollege's. Ühtlasi osalesid metsanduse ja maastikuehituse erialade õpilased rahvusvahelises projektis, kus võrreldi omavahel kuue Euroopa riigi kvalifikatsiooniraamistiku 3. ja 4. taset reaalses töösituatsioonis. See kõik on võimaldanud ümber hinnata kooli õpetamis- ja hindamismeetodeid.


Inna Nazarova
Sillamäe Kutsekooli direktor

Sillamäe Kutsekool teeb noorsoo tervisliku elulaadi propageerimise eesmärgil juba üle kolme aasta koostööd Terviseinstituudiga. Töös osalevad 15 vabatahtlikku kutsekooliõpilast, kes teevad noorte hulgas suurt teavitustööd.
Kutsekool tegeleb ka keskkonnakaitsega. Iga-aastaselt on meie õpilased kaasatud Langevoja joa ja rannaala koristustöödel, üle 40 õpilase osales koos õpetajatega aktsioonis Teeme Ära 2008.
Kvaliteetse kutselise ettevalmistuse tagamiseks on kutsekooli töökojad varustatud vajalike seadmetega, mis vastavad kutsestandartidele. 2008. aastal käivitus õppetöö universaalsel keevitusaparaadil, mis töötab alalis- ja vahelduvvooluga võimaldades keevitada erinevaid metalle.